Millega pälvis just Sangaste tähelepanu, et Baltica sel aastal siia jõuab?
«Sangastes on väga rikas folklooripärand, kuid festivalipaigaks sai see eeskätt siin tegutsevate noorte entusiastide tõttu, kes on kohalike üritused korraldajad – nimetaksin ära Koidu Ahki.»
Kuidas teie suhtute rahvalaulude töötlusesse, kas pooldate või mitte? Mõne arvates kaob sellega algne ilu-võlu hoopis.
«Loomulikult pooldan, igal asjal on oma koht ja oma mõte. Olen aastaid olnud ka näiteks Põlva rahvamuusikatöötluste konkurssfestivali ning koolinoorte ürituse «Regilaul uues kuues» patroon ja žürii liige, külastanud Viljandi pärimusmuusika festivali ja muid üritusi, kus tegeldakse just folkloori tänapäevaste vormidega.
Üks ei tohiks segada teist, mõlemad on vajalikud ja väärtuslikud. Eheda pärimuse tundmine annab aluse, individuaalne looming võimaldab seda edasi arendada ja tänapäeva kultuuri tuua. Siin on aga eriti oluline kunstiline kvaliteet.»
Kui tähtsaks te ise peate Baltica mõju meie pärimus- ja rahvakultuuri arendamisel ning kultuuripärandi säilitamisel?
«Väga tähtsaks. Baltica lõi eelduse, et üle kogu Eesti taasavastada ja -elustada kohalikke pärimusi, mis olid aja hõlma vajunud, ning edendada neid seal, kus nad olid veel rahva mälus säilinud, kuid hakkasid samuti elavast käibest taanduma, nagu näiteks Kihnu ja Setumaa.
Tõsi, setud lõid oma leelopäeva traditsiooni juba veidi varem ja on omakultuuri hoidmisel agarad tänapäevani. Viimane kehtib ka kihnlaste kohta. Kuid võimalus omakultuuri tutvustada ka välismaal on olnud neilegi suureks stiimuliks oma kultuuri hoidmisel ja väärtustamisel, eriti noorte hulgas.»
Missuguse hinnangu annate meie pärimuskultuurile?
«Pärimuskultuur on tähtis rahvaste identiteedi ja omapära säilitamisel ja kindlustamisel. See on kõigi rahvaste kultuuride põhialus ning oluline allikas ka uue kultuuri loomisel. Erinevatel kultuuritraditsioonidel põhinev looming rikastab kogu maailma kultuuri, aitab vältida kultuuride sulandumist ja maailmakultuuri dekadentsi.»
Kust on pärit teie enda rahvamuusika ja pärimuskultuuri armastus? Mis seda on mõjutanud ning sellele kaasa aidanud?
«Olen midagi kaasa saanud juba kodust, eriti mõlemalt vanaemalt, kuid siis ei osanud ma sellele veel erilist kaalu omistada – see oli lihtsalt osa minu elust. Rahvalaul ja -muusika said minu kutsumuseks esimestel kursustel ülikoolis, kui minu õppejõud professor Laugaste ja Udo Kolk mind Kihnu, Ruhnu ja Setumaale kaasa kutsusid laulmise järgi rahvaviise noodistama. Magnetofone siis veel kasutada polnud.
Olin lõpetanud Pärnus muusikakooli, kus olin omandanud vastava oskuse, lisaks olid mul selleks ka loomupärased eeldused. Mind huvitasid ajalugu, kirjandus, muusika, inimesed, psühholoogia. Folkloristika ühendas need kõik. Aga kui tollal oleks ülikoolis võimalik onud spetsialiseeruda arheoloogiale, oleks minust võib-olla saanud hoopis arheoloog.»
Mida soovite seoses Balticaga lehelugejatele südamele panna?
«Tulge kindlasti Balicale, leidke endale sobiv üritus ja lööge tingimata kaasa ka lauludes, mängudes, tantsudes, milleks festival võimalusi pakub! Meie rahva kultuurilise omapära kestmine sõltub meist kõigist, ka folklooriüritustel osaleja saab selleks anda oma panuse. Samas võimaldab festival osa saada ka teiste rahvaste kultuuridest. Baltica õpetab tundma ja austama iseennast kogu maailma rahvaste ja kultuuride kontekstis.»