Keskkonnainspektsioon tuletab puhkusehooaja kõrgajal meelde, et kalapüügiõiguse eest tuleb eelnevalt maksta ning tasuta võib harrastada vaid lihtkäsiõngega püüki.
Inspektsioon jälgib teraselt siseveekogusid
Keskkonnainspektsiooni kõneisiku Leili Tuule sõnul tuleb harrastuspüügiõiguse eest tasuda teatud summa olenevalt sellest, kui pikaks perioodiks püügiõigust soetada tahetakse. «Tegemist ei ole suurte summadega, näiteks ühepäevane harrastuspüügiõigus maksab üks euro, nädalase püügiõiguse eest tuleb tasuda kolm eurot,» selgitas Tuul.
Harrastuspüügi eest tasumine on muutunud väga lihtsaks – seda saab teha mobiiltelefoniga kas või veekogu ääres, kuid see peab olema tehtud vähemalt kaks tundi enne püügile asumist. Harrastuspüügiõiguse eest ei ole vaja tasuda õpilastel, pensionäridel ega puuetega inimestel.
Inspektor saab püügiõiguse eest tasumist kohe veekogu ääres kontrollida. Teatud kohtades, näiteks lõhejõed, kaitsealad ja nii edasi on aga kalapüügiks nõutav kalastuskaart ning seal ülekandest ei piisa, ütles Tuul.
Nakkevõrkudega püügiks on samuti vaja eraldi luba ning lisaks tuleb järgida püüniste silmasuuruse, tähistamise ja paigutamise nõudeid
Kui püütakse lihtkäsiõngega, siis selleks mingit luba vaja ei ole. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, õngenöörist, mille pikkus ei tohi ületada ridva 1,5kordset pikkust, ja üheharulisest konksust.
Kalastama minnes tuleb kindlasti arvestada ka lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikidele kehtestatud alammõõtudega. «Oluline on teada, et kalapüügi üldised nõuded on kirjas kalapüügiseaduses, täpsema ülevaate piirangutest saab kalapüügieeskirjast. Infot maksevõimaluste kohta saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt,» lisas Tuul.
Puhkuste hooaega silmas pidades on keskkonnainspektsioon võtnud siseveekogud suurema tähelepanu alla. Näiteks neljapäeval eemaldasid inspektorid Pärnumaal Tõhela järvest üheksa ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta nakkevõrku.