/nginx/o/2013/07/22/1912290t1h235b.jpg)
Nii mõnigi ütleb, et temal jäätmeid ei teki, ja läheb neid siis oma koduahjus või õues lõkkes põletama. Selline teguviis on aga seadusega keelatud, sest saastab keskkonda ning on kahjulik tervisele.
Jäätmete põletamine koduahjus rikub kolded ja saastab koduaeda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Kaire Kikase sõnul tohib koduses küttekoldes või lõkkes põletada ainult töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi.
«Isegi kilekotte, millel on märk «PE» või «PP» (polüetüleen või polüpropüleen – toim) või tekst «võib põletada», ei tohiks kodus ise põletada, sest seegi nõuab eritingimusi, mida koduahjudes ja kaminates raske saavutada,» selgitas Kikas.
Kahjulikud ained maabuvad koduaeda
Kuna plastiku või muude jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes ei tõuse temperatuur piisavalt kõrgele, et ohtlikud
ained ära põleksid, eraldub protsessi käigus hulk kahjulikke aineid. Samuti ei ole kodustes tingimustes võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse seda spetsiaalsetes põletustehastes filtrite abil.
«Mõõtmised näitavad, et kodude korstendest võib lühikese aja jooksul ohtlikke saasteained õhku paiskuda kordi rohkem kui ühest prügipõletustehasest aastate jooksul,» lisas peaspetsialist. Kuna korstnad ei ulatu teab kui kõrgele, langevad kahjulikud ained koduaeda või naabruskonda. «Hingame ja sööme selle ise sisse,» nentis Kikas.
Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning raputab seda aeg-ajalt puude ja põõsaste alla. Kui sees on aga kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust, see enam hea ei ole.
«Lisaks keskkonna saastamisele ja tervise rikkumisele kahjustab jäätmete põletamine küttekoldeid ja korstnaid. Seega, siit-sealt kokku kogutud töödeldud puitmaterjali ja muude jäätmete ahjus põletamine ei olegi enam kulude kokkuhoid,» rõhutas Kikas.
Vanaõlid on ohtlikud jäätmed
Peaspetsialisti sõnul on viimasel ajal probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. «Poodides ja internetis müüakse isegi vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid kasutada ei tohi,» rõhutas ta. Vanaõlid on ohtlikud ning neid tohib põletada ainult vastavat keskkonnaluba omavas jäätmepõletustehases.
Vanaõli põletamisel eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda muid põlevaid vedelikke. «Kui vanaõli on näiteks segatud bensiiniga, võib sellise vedeliku kasutamine olla plahvatusohtlik,» selgitas ta.
Jäätmete põletamisel kodustes tingimustes tekib hulgaliselt ohtlikke aineid, mis kahjustavad nii inimeste tervist kui keskkonda. Need võivad tekitada mürgistusi ja kahjustada organeid, paljud on ka vähki tekitavad.
«Seega tasub nii omaenda kui ümbritsevate inimeste tervise huvides põletamise asemel jäätmed sorteerida, viies neist nii palju kui võimalik taaskasutusse pakendikonteinerite või jäätmejaamade kaudu. Ainult nii saab kindel olla, et jäätmed ei tekita meile ega keskkonnale kahju,» lisas Kikas.