Liina Ulm näeb teistes alati head – kas või natukene

Liina Ulm võib öelda, et temal on töö ja hobi ühendatud, sest ka vabal ajal tegeleb ta loomadega. Näiteks hetkel on käsil enda neljajalgse sõbra Zottelbart von Hetzeldorf Conrí õpetamine päästekoeraks.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Valga kodutute loomade varjupaiga juhataja Liina Ulm võib enda sõnul teistele inimestele tunduda konfliktsena, sest varjupaiga töö on emotsionaalne ning arusaamatused kerged tekkima. Et ta aga püüab teistes alati midagi head näha, lubab see tal ka ennast heaks inimeseks pidada.

Liina Ulmiga kohtume Pedeli ääres, sest seal on hea ja rahulik juttu puhuda. Silman teda juba eemalt, kaasas koer, tütar ja poeg.

Enne veel, kui lõpliku kellaaja kokku leppisime, palus ta mul ikkagi pool tundi ette helistada – et äkki ta parasjagu teeb midagi ja unustab ära. «Olengi selline inimene, et tegelen mitme asjaga korraga ja siis läheb meelest, et lubasin tulla,» selgitab ta.

Loe ka neid

Tagasi üles