/nginx/o/2009/06/17/195708t1hc222.jpg)
Valgamaalaste ootus, et raudteeremondi lõpp toob kaasa tiheda ühenduse Tartu suunas, ei pruugi täituda. Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul sõltub raudteeliikluse tulevik eelkõige majandusolukorrast.
Ministeerium tihedat reisirongiliiklust lubada ei julge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Edelaraudtee ASi vahel sõlmitud järgmise viie aasta reisijateveo lepingus välja toodud Tartu–Valga liini veomahtu?
«Lepingu lisas on viidatud, et 2010. aasta maht täpsustatakse septembris. Selleks ajaks on selgumas 2010. aasta riigieelarve käsitlus ja ettevõtja majandusaasta tulemuste täpsem prognoos, mille põhjal saab vedaja võtta konkreetsemaid kohustusi veomahu ja teenindatava sõidugraafiku suhtes.
Samuti on MKM-l selleks ajaks olemas täpsem ülevaade 2009. aasta riigieelarves ühistransporditoetusteks ette nähtud summade võimalikust ülejäägist, mille kasutamist näiteks Tartu–Valga lõigu rongiliikluse lisatellimuseks oleks samuti võimalik kaaluda.
Hetkel on eelnimetatud tingimuste osas liiga suur määramatus, mistõttu fikseeritigi esialgu ainult miinimumtingimus – üks rongipaar.»
Miks on Tartu–Valga reisirongiliiklust puudutav osa sõlmitud ainult 2010. aastaks?
«Ettevõtja oli nõus võtma kohustusi viieks aastaks ainult tänastel tingimustel, see tähendab tänasele veomahule ja toetusele vastavas ulatuses.
Olukorras, kus meil puudub pikem riigieelarve strateegia ja teadmata on toetuste võimaliku suurendamise võimalused või vähendamise riskid lähiaastatel, fikseerisime tänase olukorra klausliga, et võime kokkulepitud rongkilomeetrite ulatuses teha sõidugraafiku muudatusi.
Ühe rongipaari lisamine üle kokkulepitud veomahu oli erikokkulepe, millega ka ettevõtja väljendas oma head tahet taastada Valga-suunaline rongiliiklus lisaraha juurde küsimata. Aga seda ainult ühel aastal.
Alates aastast 2011 on võimalik, et suurendatakse riigieelarve toetust või säilitatakse raudteeliiklus Valga suunas mõne tänase rongi käigust ärajätmise tulemusena. On muidki võimalusi.»
Kas juhul kui avaliku liiniveo toetuse määr on väiksem kui 182 miljonit, ei hakka reisirongid Tartu–Valga liinil üldse sõitma?
«Sõltub kokkulepetest: millises ulatuses ja liinidel on tellija sellisel juhul valmis sõiduplaane mujalt kärpima. Kui toetust riigieelarvest kärbitakse 90 miljoni kroonini ja alla selle, lõpeb reisirongiliiklus diiselrongidega ilmselt üldse ära.
Aga ma eriti ei usu, et poliitikud sellise valiku teevad ja täna meil nii-öelda negatiivsed stsenaariumid puuduvad – arutame neid alles siis, kui on teada, et kärbe tehakse ja selge on seegi, millises ulatuses.»
Enne Valga–Tartu raudtee remontiminekut jäi kõlama seisukoht, et reisirongiliiklus taastub liinil pärast remonti samas mahus. Milline on ministeeriumi seisukoht täna?
«Reisirongiliiklus taastub sellises mahus, milleks tellijal on riigieelarves vahendeid – ei rohkem ega vähem. Ja nagu viitasin, 2010. aasta maht selgub ilmselt septembris, 2011. aasta oma täpsustatakse omakorda aasta pärast septembris ja nii edasi. Nii et täna pole paanikaks põhjust, aga erilist optimismi tiheda sõidugraafiku suhtes ma ka ei jagaks.»