/nginx/o/2013/08/16/1973194t1h6e8d.jpg)
Eile avati Valga vabadussammas, mille taastamist oodatud 73 aastat.
Vabadussammas on taas oma kohal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitusinsener Toivo Erilt, kes on ka praegu projektiga seotud, küsis mitu aastat tagasi Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni tegevjuhilt Meelis Kivilt, miks linnas pole veel vabadussammast taastatud.
Kivi võttis Erilti küsimusest tuld, pühendudes samba taastamisele. «Mul on silme ees, kui ta tuli vihase mehena seda küsima. Pärisin, kas tuleb appi – oli nõus ja lõime käed,» meenutas Kivi, kes on nimetanud vabadussammast tõelise Eesti meele sümboliks.
Kivi lisas, et kui praegune linnavalitsus poleks puuduolevat raha leidnud, poleks sammas valmis saanud.
Näoga kalmistu poole
Endise monumendi lõhkus 1940. aasta 21. septembri õhtul nõukogude aktiiv. Taastatud ausammas paigaldati nüüd selle endisele asukohale linnapargi serva, J. Kuperjanovi ja Rahu tänava ristmiku lähistele, suunaga Metsa tänava kalmistu poole, et näidata austust rohkem kui kolmesajale sinna maetud vabadusvõitlejale. Eilsele avamisele saabus ka president Toomas Hendrik Ilves.
Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ütles eilses telefoniintervjuus Valgamaalasele, et Valga vabadussamba taastamine on väga sümboolne, sest kõik teised olulised vabadussambad on juba taastatud. «Võib-olla oleme nüüd päriselt vabaks saanud,» selgitas ta.
Valgast pärit Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kellel samuti ei õnnestunud avamisele tulla, sõnas, et Valga vabadussamba taastamine on märgiline, sest sellega jõuab lõpule kõigi Valgas või Valga lähistel asunud Vabadussõja mälestusmärkide taastamine.
1988. aasta septembris osales ta koos Peep Audova, Juhan Tederi ja teiste Valga muinsuskaitse seltsi liikmetega Priimetsa mälestusmärgi väljakaevamisel ja taastamisel. «Siis püüdsime jälile jõuda ka Kuperjanovi tänaval 1925. aastal avatud skulptor Adamsoni vabadussamba saatusele. Kahjuks tulemusteta.»
Eestlased liiga skeptilised
Mihkelsoni arvates on eestlased mälestusmärkide suhtes liiga skeptilised. «Kipume kiruma, kui näiteks meie kaasmaalased käivad 9. maid lilledega tähistamas. Aga mida meie teeme oma võidupühal?» lausus ta.
Kross sõnas, et kuigi võib näida, et on ka tähtsamat kui mälestusmärkide rajamine, tema sellega ei nõustu.
«Loomulikult tuleb elavatele inimestele mõelda, aga rahvusliku identiteedi seisukohalt on mälestusmärgid ülitähtsad – sellega räägime oma lugu, lootes, et meie lapsed ja lapselapsed seda mäletaks,» selgitas ta, lisades, et mälestusmärke on tegelikult liiga vähe. «Nüüd, kui Vabadussõja mälestusmärgid on taastatud, peaksime hakkama mõtlema uutele monumentidele: taasiseseisvumine, metsavendlus, vastupanu.»
Vabadussamba taastamiseks kulus kokku üle 170 000 euro, millest üle 100 000 euro tuleb linnaeelarvest. Kaitseministeerium eraldas 64 000 eurot ja annetustest saadi üle 5000 euro.