/nginx/o/2009/03/09/146076t1h4213.jpg)
Juuni alguses loodud Reformierakonna ja IRLi vähemusvalitsus lubas rasketel aegadel vajalike otsustega kiiresti ja jõuliselt edasi liikuda. Tegelikkus on olnud kahjuks vastupidine, sest valitsus on osutunud juba esimesel töökuul kahetsusväärselt töövõimetuks.
Toon näiteks Reformierakonna, IRLi ja roheliste otsuse tõsta juba alates 1. juulist käibemaksumäära 2% võrra. See otsus on sisult väga ebaõiglane ning vastu võetud ülepeakaela viisil, mis tekitab tõsiseid probleeme peaaegu kõigile Eesti ettevõtjatele.
Mai lõpuni ehk kuni valitsusse kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, tasakaalustati riigieelarvet ränga majanduslanguse tingimustes 14 miljardi krooni võrra. Toona tasakaalustasid sotsid ühiskonna kõige haavatavamate inimeste huve, kaitstes eelarve kärpimisel ning maksukoormuse tõusul paremparteisid.
Nüüd on paremparteid roheliste toetusel hakanud riigieelarvet tasakaalustama just kõige väiksemate sissetulekutega elanike arvelt, sest viimaste muudatuste tõttu kannatavad kõige valusamalt töötud, madalapalgalised ja pensionärid.
Isegi Reformierakond ja IRL olid juunis lõpuks sunnitud tunnistama, et lõputult riigieelarvet kärpida ei saa ning riigieelarve tasakaalustamiseks on vaja tõsta ka makse. Meenutan, et kui maksutõusude ettepaneku tegi kaks kuud tagasi rahandusministri ametit pidanud Ivari Padar, nimetasid paremparteid seda solvanguks, lubades, et nende valitsus makse kindlasti ei tõstvat.
Nüüd on selgunud, et paremparteid on oma seisukohti muutnud vaid poolenisti. Maksutõusudega ollakse küll nõus, aga see puudutab ainult tarbimismakse nagu käibemaks ning kütuseaktsiis.
Sotsiaaldemokraadid tegid lisaeelarve arutelul ettepaneku loobuda käibemaksu tõusust ja suurendada riigieelarve sissetulekuid hoopis tulumaksutõusu arvelt. Meie ettepaneku kohaselt poleks pidanud valitsus kärpima näiteks matusetoetusi või haiguse tõttu koju jääjate hüvitist.
Peame tulumaksumäära tõusu palju õiglasemaks kui käibemaksumäära tõusu, sest see säästab kõige väiksema sissetulekuga või hoopis töö kaotanud inimesi ning võtab raha rohkem suurema sissetulekuga inimestelt.
Toon lihtsa näite. Tänaseks on meil 65 000 töötut, kes mingit tulu enam ei teeni. Need inimesed elavad oma säästudest ja töötuskindlustuse maksetest, millest kümnetel tuhandetel jagub ainult eluasemekulude ja toidu eest maksmiseks. Käibemaksumäära tõstmine suurendab niigi vaesuses elavate inimeste väljaminekuid järsult.
Kõrgepalgaliste inimeste rahakotis ei anna kaheprotsendiline käibemaksu tõus end üldse tunda.
Või teine näide. Peaminister Andrus Ansip teenib ligi 70 000 krooni suurust kuupalka, miinimumpalka teeniva koristajatädi sissetulek on aga ainult 4350 krooni. Protsendisuuruse tulumaksumäära tõusu tõttu kaotaks peaminister Andrus Ansip oma kuupalgast ligi 700, koristajatädi aga veidi üle 20 krooni.
See näide tõestab ilmekalt, et tulumaksumäära tõus säästab töötuid ja väiksepalgalisi ning koormab rohkem suurema sissetulekuga inimesi. Sotsiaaldemokraatide hinnangul olekski selline lahendus õiglane.
Riigi rahakoti tervise seisukohast pole vahet, kas tõsta protsendi võrra käibe- või tulumaksumäära, rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suurenevad riigi tulud mõlemal juhul ühepalju. Küll on aga Läti hoiatav näide tõestanud, et käibemaksumäära tõstmine lõunanaabritele loodetud tulu ei toonud.
Eelnevalt kirjeldasin maailmavaatelisi erimeelsusi. Sotsiaaldemokraadid sunniti Ansipi-Laari valitsusest lahkuma just seetõttu, et me ei nõustunud selliste lahendustega, mis ränkraskel ajal veeretavad kõige suurema koorma töötute ja väiksepalgaliste inimeste kukile ning säästavad suurepalgalisi.
Ent isegi maailmavaatelisi erimeelsusi kõrvale jättes tuleb tõdeda, et vähemusvalitsus ei saa oma tööga hakkama. Veel paar nädalat tagasi said ettevõtjad ajakirjanduse vahendusel teada, et Riigikogu rahanduskomisjon ei toeta käibemaksumäära tõusu. Aga juba kaks päeva hiljem otsustas Riigikogu seda siiski tõsta.
Muidugi olnuks mõistlik selline otsus seadustada mitte Riigikogu viimasel tööpäeval, vaid juuni alguses. Kahjuks ei suutnud vähemusvalitsus kõiki Eesti tarbijaid ja peaaegu kõiki ettevõtjaid puudutavat otsust vastutustundlikul moel teostada.
Rääkimata sellest, et vähemusvalitsus lubas riigieelarve tasakaalu parandada 6,1 miljardi krooni võrra, kuid ei suutnud endale võetud kohustust täita. Kokkuvõte paremparteide vähemusvalitsuse esimestest töönädalatest on kurb: nõrk valitsus nõrgestab niigi raskel ajal Eesti olukorda veelgi.