Sangaste lossis võis kohtuda haldjatega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohata võis ka üpris ähvardava välimusega olendeid.
Kohata võis ka üpris ähvardava välimusega olendeid. Foto: Hannelore Kiiver

Hoolimata majandussurutisest ei ole sündmused, mida nautida ja mille üle rõõmu tunda, kuhugi kadunud. Näiteks Sangaste lossis võis 27. ja 28. juunil haldjaid kohata.


Kohal viibisid need samad, J. R. R. Tokieni «Sõrmuste isandast» tuttavad kaunid ja targad haldjad. Läbi astusid ka raske kirvekäega päkapikud, karmid ja vaprad muistsed inimesed ning võikad mäekollid ehk orkid.



Tegu oli MTÜ Keskmaa Ordu korraldatud suure rollimänguga «Beleriandi lood: Uduvarjude maa», milles osales üle 100 inimese ning mis lõppes pidusöömingu ja balliga.



Lugu, mida läbi elati, rääkis pikalt rännanud inimeste saadikutest, kes jõudsid haldjakuninga lossi. Retk oli raske, tee peal varitsesid karud ja mäekollid, neetud varandus ja eksinud haldjasõdalased. Lossis ootasid aga nõupidamised, kohalik kõrts pakkus süüa-juua, leiti üles kadunud kalliskivid ja taaskohtuti kadunud sugulaste-sõpradega.



Teisel päeval aset leidnud pidusöök toimus inimeste ja haldjate liidu tähistamiseks, ballil tegi muusikat ansambel Paddy’s ning tantsiti erilisi Keskmaa-tantse.



Eestis vaadatakse LARPi (Live Action Role Play ehk rollimäng) tihtipeale mitte kui aktsepteeritavat meelelahutusviisi, vaid kui «kardin ümber õlgade ja svammist mõõk käes, mööda võsa jooksmist». Läänemaailmas on see aga laialt levinud harrastus nii noorte kui täiskasvanute seas.



Siiski on arusaam sellest, kuivõrd palju harivam ja arendavam on kirjanduslikele või ajaloolistele eeskujudele tuginevate rollimängude mängimine kas või internetis surfamisest või arvutimängude mängimisest, üha enam jõudmas ka Eestisse.



LARPi regulaarseid harrastajaid võib Eestis kokku lugeda sadades ja kui end kokku võtta, on võimalik ka rahalist toetust leida. «Beleriandi lugusid» toetas nii Hasartmängumaksu Nõukogu kui programmi Euroopa Noored Eesti büroo.



On vähe hobisid, mis kasvataksid ühtaegu harrastaja loovust, sotsiaalset võimekust, lisaksid käsitööoskust ning annaksid ka füüsilist koormust. LARP kõike eeknimetatut pakub. Lisaks sellele on päris elus rollimäng väga lõbus ja meelelahutuslik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles