Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/07/16/208311t1h32e6.jpg)
Riik toetab järgmisest aastast kuni sajapealiste lehmakarjade omanikke täiendavalt ligi tuhande krooniga, et pehmendada ülimadalale langenud piimahinna laastavat mõju väikekarjade majandustulemustele.
Suurte karjade olukord on täna parem just seetõttu, et nad saavad piima eest tööstustelt väikestega võrreldes kõrgemat hinda.
Eestis on ligi 1200 omanikul kokku arvel 100 000 lüpsilehma. Kuni sadat lehma peab neist 960 omanikku - seega saab täiendavat toetust pisut enam kui 80 protsenti kõigist lehmapidajatest. Toetuse maksmisel eelistatakse perefarme.
Esialgsetel andmetel makstakse esimese 50 lehma puhul toetust 1000 krooni looma kohta, järgmise 50 toetusmäär on 800 krooni.
Toetust makstakse kolm aastat ning toetusõiguslike lehmade arv selle aja jooksul karjas kasvada ei saa. Peaks loomapidaja osast lehmadest aga loobuma, väheneb ka tema toetus. Toetuse kogusumma on 19,6 miljonit krooni ning see aastatega ei suurene.