/nginx/o/2009/08/14/221322t1hc5d4.jpg)
Taimetoodangu inspektsioon teatas ohtliku kahjustaja, kartulivähi Synchytrium endobioticum, tuvastamisest Valgamaal. Tegemist on väikese omatoodetud kartuliseemnest rajatud põlluga eramaal.
Valgamaal leiti ohtlik kartulivähk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saastunud kartulimugulate sordilisus ega päritolu ei ole tuvastatav, mistõttu võib suure tõenäosusega olla tegu mitteresistentse sordiga, mis omakorda suurendab oluliselt võimaliku saaste leviku riski, kaasa arvatud mullaharimis- ja muu tehnikaga,» selgitas inspektsiooni taimetervise osakonna juhataja asetäitja Ülle Metsman.
Tema sõnul säilivad kartulivähi eosed mullas eluvõimelisena aastakümneid, mistõttu on tegu ühe ohtlikuma meil esineva kartulihaigusega.
«Saastunud matüki omanikele on tehtud ettekirjutus ning tarvitusele on võetud tõrjemeetmed,» ütles Metsman.
Ta kinnitas, et inimesele see ohtlik taimekahjustaja ohtu ei tekita. Metsmani sõnul ei tohi sellel maalapil kartuli kasvatamisega 20 aastat tegeleda.
«Kartulivähi püsieoste eluvõime säilib aastakümneid, mõningatel andmetel 10-16, kuid ka 30 ja rohkem aastat. Seene püsieosed arenevad mugula väljakasvetes,» selgitas Metsman.
Tsüstidest vabanevad õhukeseseinalised rändeosed, mis võivad kartulit nakatada soodsate keskkonnatingimuste puhul kogu kasvuperioodi vältel. Nakatunud taimekudedes tekivad uued eosed, mis edasise nakatamisega põhjustavad haiguse massilise leviku.
Eestis tuvastati kartulivähk esmakordselt 1950. aastal, viimati 1986. aastal. Kõigis haiguskolletes rakendati ranged tõrjemeetmed. Uuesti kontrolliti saastunud piirkondi taimetoodangu inspektsiooni poolt 2002.-2003. aastal monitooringu käigus. Tulemused olid negatiivsed.