/nginx/o/2009/10/27/257035t1hcc38.jpg)
Sotsiaalministeerium nõuab kahe kuu pärast kõikide apteekide üleminekut uuele digiretseptisüsteemile ja arstid siis enam vanu paberretsepte väljastada ei tohi. Kuid veel praeguse seisuga on tehniline digiretseptisüsteem puudulik ning enamik arste ja apteeke pole seda üldse katsetanudki, kirjutab Eesti Päevaleht.
Apteekrite Liit tegi küll ettepaneku läbida kõigepealt üleminekuaeg, mille jooksul võib kasutada nii vana kui ka uut süsteemi korraga, kuid ministeerium ei taha sellest midagi kuulda ja surub peale digiretsepti täielikku kasutuselevõttu 1. jaanuarist.
Katseapteekideks on valitud vaid 15 apteeki 500 Eesti apteegist. Kuid näiteks ühes väljavalitus, Tartu Ülikooli Tamme apteegis on katsetamine tähendanud seni vaid seda, et digiretsepti saatmist on kuivalt läbi mängitud üheainsa Tartu perearstiga. Nii-öelda päris kliendi päris retseptiga - nii et info jõuaks ka haigekassasse - pole seda aga kordagi tehtud.
«Saatsime haigekassale terve pika loetelu puudustest, mis praegu piloteerimisel on välja tulnud,» selgitas Eesti Apteekrite Liidu esinaine Kai Kimmel, kes juhib ka Paide Vee tänava apteeki, mis katsetab digiretsepti juba reaalsete klientidega.
«On kaks võimalust: kas need puudused likvideeritakse 1. jaanuariks või tuleb kõigepealt kehtestada üleminekuperiood,» ütles Kimmel, kelle sõnul on praegu reaalne oht, et jaanuaris võivad tekkida tõsised tõrked, kuna süsteem pole kaugeltki veel valmis.
´«Võibki olla nii, et soodusravimeid ei saagi enam välja kirjutada, seda saab teha ainult täishinnaga,» selgitas ta.
Sotsiaalministeerium ei ole nõus väitega, et süsteem ei tööta. «Apteekrite ja arstide infosüsteemid on läbinud testimised, kesksüsteemi vead on kõrvaldatud ja kõik olulised funktsioonid kasutatavad,» kinnitas e-tervise osakonna projektijuht Pille Kink. Süsteemide koostöövõimet veel katsetatakse.
«Piloteerimise käigus on ilmnenud ka palju kasutajate süsteemide vigu, mis nüüdseks parandatud või parandamisel,» teatas Kink, kelle sõnul piisab vaid 15 apteegiga katsetamisest, kuna infosüsteemid on kõikjal ühesugused.