Kümme küsimust: Tunne inimest - Margus ja Andres Põldsepp

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Andres ja Margus Põldsepp

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Seekord vastavad kümnele küsimusele teineteise vastuseid kuulmata kaks poolvenda-muusikut: Margus ja Andres Põldsepp. Nende isa on Evald Põldsepp, Marguse ema on Õie, Andrese ema Urve Põldsepp.

Mõlemad vennad on lõpetanud Valgas gümnaasiumi ja muusikakooli. Margus (snd 3.11.1969) töötab Karksi-Nuia muusikakooli direktorina ja on ansambli Untsakad kunstiline juht. Andres (7.10.1961) on Paju Pansionaatide tegevusjuhendaja-tugiisik, mängib Viljandi rokkbändis Buffet. Koos mängivad mõlemad mehed ansamblis Põldsepp ja Pojad.

Mõlemad vennad on abielus. Andrese peres on kaks last: Ott-Mait (9) ja Liina-Mai (2,5).

1. Milleks teile muusika?
2. Missuguses olukorras esinemine on kõige raskem olnud ja kellele meeldib kõige enam mängida?
3. Mida tahate oma elus enne vanaks saamist veel kindlasti korda saata?
4. Mille poolest teie, kaks venda, sarnanete ja mille poolest erinete?
5. Missugune tähendus on teie elus perel?
6. Missugune on olnud teie kõige parem päev?
7. Mis teid väsitab?
8. Kui saaksite tellida endale unenäo, missugune see võiks olla?
9. Kes on teie parim sõber ja miks?
10. Kelle pärast olete püüdnud ennast kõige rohkem kokku võtta?

MARGUS PÕLDSEPP
1. Puid laduda ju võiks ja kraavi kaevata, aga muud ma ei oska ja selleks ongi mul muusika. Nii on hobi ja leib enam-vähem ühes.

2. Ega niisugust olukorda väga ei mäletagi. Esinemine tuleb teha endale meeldivaks. Kui sõbra õlg on kõrval, saab raskustest üle. Õlatunne hoiab ka, nagu sõja ajal kaevikus, vedelaks löömast. Sellepärast ei meeldi mulle ka üksi esineda. Teen seda vaid kolm-neli korda aastas väga headele tuttavatele.

Kui olukord üldse ei istu, on ju võimalik kohe ära öelda. Näiteks Našile ma ei lähe kindlasti mitte kunagi mängima. Niisugused olukorrad saab juba eos ära elimineerida. Õnneks võin endale lubada mõningaid valikuid.
Kõige enam meeldib mängida maapidudel. Seal elab veel rahvamuusika traditsioon, mäletatakse vanaisade-vanaemade laule. Soe rahvas on see maarahvas.

3. Olen kõik oma väljamõeldud plaanid realiseerinud. Konkreetset soovi ei olegi. Eks tahaks mõned plaadid välja anda. Ideid ja materjali veel on. Oh! Võib-olla tahaks sooloplaadi oma lugudega välja anda!

4. Sarnaneme - mõlemad räägime ülikiiresti. Hääletämber pidi ka sarnane olema. Vist on, igatahes koos on hea kahehäälselt laulda. Me ei võta elu liiga tõsiselt. Kui võtad kõike karmilt, ei saa selles elus hakkama. Meil mõlemal on õnneks väike kiiks olemas.

Aga erineme? Me oleme ikka suht sarnased. Kui midagi peab siiski ütlema, siis - Andres on Hall Habe. Muud ma ei oska öelda.

5. Esmane. See on koht, kus saab alati puhata. Naine aitab mind natuke ka sekretäriametis: aitab asju meeles pidada, korrastada ja süstematiseerida.

6. Loodan, et see tuleb veel. Senisest elust? Omaenda pulmapäev kolm aastat tagasi, 2006. aasta märtsis.

7. Kõige väsitavam asi on öine tagasisõit kuskilt mängu pealt. Oled oma töö ära teinud, kõik andnud ja siis pead kuskilt teisest Eesti otsast koju sõitma. Väsitab ka see, kui esinemise ajal kahe mänguploki vahel pole oma ruumi, kus puhata - tullakse aga õlale patsutama ja rääkima. Siis tahaks umbes kakskümmend minutit omaette olla.

Mul pole suhtlemise vastu midagi, aga vaheajal tahaks natuke hinge tõmmata, olla iseendaga ja järgmist plokki ette mõelda. Kui oleme poistega omaette ruumis, vahetame sel ajal uudiseid, kuna elame eri kohtades. Räägime, mida huvitavat keegi vahepeal korda on saatnud. Siis räägitakse ka maailmaasjad sirgeks.

Mina olen isegi selles seltskonnas natuke hajevil. Võtan jutust osa, kuigi alateadlikult tahan end välja lülitada. Pärast pidu, kui töö on tehtud, on tore tuttavate à la klassiõdede või koolivendade ja malevakaaslastega kohtuda: rääkida sellest, kuidas kellelgi läheb.

Siis on ainult suur rõõm kohtuda.

8. Mh. Üheainsa? Tahaks osa võtta muistse vabadusvõitluse lahingust: näha, missugune oli tollane vaimsus ja kõik see miljöö.

9. Minu parim sõber on Sulev Salm, kõva muusikamees. Juba kolledži aegadest oleme tihedalt koos olnud. Elame mõlemad Viiratsi vallas, oleme külamehed. Tema juures on näiteks hea saunas käia, tal on kaugele arenenud huumorisoon. Ta on tähtkujult Kala, mina olen Skorpion. Need peaksid hästi kokku sobima. Üks on tormakas, teine tagasihoidlik, aga ta ei kadesta teist ega vaata kõõrdi tema lollustele.

Suleviga viibime palju koos ühes ruumis, 30-40 protsenti ajast on see ruum auto, kus oleme esinema ja tagasi sõites. Vaated maailmale, muusikale ja muusikastiilidele peavad kokku sobima, muidu ei saa koos tegutseda. Tema on ka laia ampluaaga muusik, kelles on paras kübe roki- ja folgimeest.

10. Oma naise pärast. Liina on hästi vaikne ja täielik vastand minule. Püüan olla mitte liig tormakas ega ekspressiivne. Olen püüdnud taltsutada end nii mõneski kategoorias.

ANDRES PÕLDSEPP
1. Nagu pillimeestel ikka - eks ta annab leivakannika kõrvale jupikese vorsti ka teinekord. Aga võib-olla on lihtsalt elustiil. Kui mingi aeg ei saa pilli mängida, tunned, et midagi on valesti ja sõrm hakkab sügelema. See on vist juba emapiimaga sisse tulnud.

2. Viimase aja võib-olla mitte kõige raskemas, aga ühes ekstreemsemas olukorras mäng oli ansambliga Põldsepp ja Pojad Paju lahingu aastapäeval. Siis esinesime Pajus 16kraadise külma käes suvetelgis. Mina mängisin bassi, Margus lõõtspilli, sõrmkindad käes. Kitarrist pidi paljakäsi hakkama saama. Teine kord sellisesse olukorda ei taha enam sattuda.

Kõige enam meeldib mängida lõbusatele inimestele, kes tunnevad sinu muusikast rõõmu, kelle silmad lähevad särama, kui pilli kätte võtad, kes naudivad seda, mida sa teed. Need võivad olla lapsed, aga ka vanad inimesed. Hoolekandeasutustes on alati üks paremaid vastuvõtte.

3. Minu vanuses on mul veel väikesed lapsed. Annaks jumal elu ja tervist nad suureks kasvatada ja aidata neil korralik haridus saada. Enda unistus on kunagi anda vingete pillimeestega üks ehtne ja südamelähedane rokk-kontsert.

Meil on praegu kuuemeheline live-bänd Buffet, milles kõik on väga kõvad pillimehed. Kevadel tulime kokku, praegu teeme proove ja kaifime seda, mida teeme. Oleme esinenud juba korra Soomes ja paaril üritusel Viljandis.

4. Muusika ühendab meid kõvasti. Iseloomult oleme ka suhteliselt sarnased. Mõlemad oleme suhteliselt õnnelikud inimesed. Margus võib-olla eriti, sest temal langeb töö ja hobi sajaprotsendiliselt kokku. Minu töö on ka päris palju muusikaga seotud: hooldekodus teen muusikateraapia tunde - meil on selleks päris korralik kabinet sisustatud - ja korraldan üritusi.

Mille poolest erineme? Mina olen kaheksa aastat vanem ja võib-olla natuke laisem.

5. Arvan, et see on number üks. Võib-olla sellepärast, et see sai ikkagi suht hilja loodud, peaaegu neljakümneaastaselt. Küllaltki vanas eas, võib öelda. Mul on väga tore pere ja see on mulle kõige tähtsam asi. Oleks vaid nii, et see edasi toimiks!

6. Kindlasti on kaks kõige paremat päeva olnud poja ja tütre sünd.

7. Väsitab see, kui peab tegelema mingisuguste mõttetute asjadega. Aeg-ajalt tuleb ette, kuid see ei puuduta mitte minu töökohta. Pansionaadis leiame alati ühise keele.

8. Olen kunagi näinud unes, et sattusin mängima mingi maailmakuulsa bändiga. Jõle kihvt oli. Ärkasin üles ja mõnulesin edasi, sest see musa oli veel kõrvus. Midagi niisugust võiks veel juhtuda. Vägivalda ma ei salli ei filmides ega unenäos.

9. Mul on kolm-neli head sõpra, kellele võin alati rääkida, kui mind miski vaevab. Ma ei mõtle nende rinnal nutmas käia, aga nad on mind ära kuulanud ja elus aidanud.

10. Eks ikka oma pere pärast. Kui vaatad nende säravaid silmi, ei saa end longu lasta. Pean trammis välja nägema, et jumala eest lapsele keegi ei ütleks, et ta käib vanaisaga, kui ta on ikka isaga. Mul on noor ja kena naine Iia, minust viis aastat noorem. Ka tema pärast peab pingutama.

    Tagasi üles