Arheoloogid uurisid Otepää lähedal vana linnusekohta

Arheoloogiatudengid Otepää lähedal Oandimäel vanas linnusekohas kaevetöid tegemas.

FOTO: Heiki Valk

Kaheksa päeva jooksul uurisid arheoloogid vana linnusekohta Otepää lähedal Oandimäel. Otepää esmamainimise 900. aastapäeva eel loodavad nad jõuda sealsele linnamäele.

Otepääl kaevamiseks on aga vaja raha, mida läheb vähemalt 10–15 000 eurot. Kuidas seda summat kokku saada, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja, vanemteadur Heiki Valk veel ei tea.

Otepää linnus oli muinasajal Eestis üks võimsamaid. «Linnamägi on väga paksu kultuurikihiga,» ütles Valk, lisades, et kindlasti elati seal juba 2000 aastat tagasi, kuigi on isegi varasemaid jälgi asustusest. «Varasem ajajärk on väga segane. Ei tea, millal tekkis sinna püsiasustus ja valmisid esimesed kaitseehitised.» Otepääd on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1116. aastal.

Otepää linnamäel läheksid arheoloogi sõnul kaevamised ehk pooleteise kuni kahe meetri sügavusele – seda eeldusel, et kaevand tehakse linnuseõue, kus pole keskaegseid keldreid. «Kindlasti on peal piiskopilinnuse rusu müüride lammutamisest, aga muinasaegne kultuurikiht võib seal olla ka kuni meetripaksune,» arvas Valk sellest, mis linnamäel ees võiks oodata.

Proovikaevamine tuleval aastal

Ta kavatseb järgmisel aastal Otepää linnamäel teha proovikaevamisi, et eesootav pilt selgem oleks. Samuti tahab ta üle vaadata varasemate, 1950.–1974. aasta kaevamiste materjalid. «On leiud, aga kaevamisaruandeid ei ole ja päevikud jagavad väga vähe informatsiooni,» ütles ta dokumentide kohta, millele on ka varem pilgu peale heitnud.

Oandimäel on kultuurikiht aga tunduvalt õhem kui Otepääl. Arheoloogid veendusid seal töid tehes, et linnus püsis mäel lühikest aega.

Valk ei välista seega, et rahvapärimus, mis siiani liikvel on, tõesti kehtib. Inimesed räägivad, et Oandimäe linnusevanem vihastas, kui Otepää linnusevanem ei tulnud tema juurde. Kutsutu saatnud hoopis oma naise, kellest solvunud Oandimäe vanem pidusöögi valmistas ja mida andis ka Otepää linnusevanemale maitsta. Naisest ilma jäänud Otepää vanem hävitanud seejärel Oandimäe linnuse.

«See lugu ei tundu üldse võimatu, pigem arheoloogia kinnitab seda väga lühikeseks jäänud linnuse versiooni,» lausus Valk.

Oandimäe linnuse aeg jääb 12. sajandisse. Sel ajal oli väikeste linnuste aeg juba möödas, kerkisid suured.

«Kagu-Eestis oli muinasaja lõpul üldse väga vähe linnuseid: Tartu, Otepää, Oandimäe ja Erumäe. Tundub, et nii Oandimäe kui ka Erumäe linnused olid kaotajate linnused,» ütles Valk. «Otepää on ilma igasuguse kahtluseta olnud peamine keskus, tõsine pealinn tervele Lõuna-Eestile ja võib-olla laiemalt ka Ida-Eestile. Kahju, et Otepää kaevamistest ei ole korralikku dokumentatsiooni.»

Vähe leide

Oandimäe Vana-Otepää poolse nõlva kaevandist leidsid arheoloogid põlenud kaitseehitiste jäänused. Piki nõlva oli alla veerenud paarkümmend poolpõlenud palki, millest olid alles söestunud tukid. Kõige jämedam neist oli olnud ligi 30 sentimeetrise läbimõõduga.

Valk laseb teha süsinikuproovid, mille tulemused aitavad enam-vähem selgeks saada, mis ajast põlenud palgid pärinevad. Ilmselt on need siiski 12. sajandi lõpust, kui linnus seal püsti oli. «Kuna ka sellest kaevandusest tuli kedral tehtud pottide kilde, nagu ülemisestki (Oandimäe teiselt küljelt – M.V.) kaevandist, siis tundub, et see kõik on ühest ajajärgust,» rääkis Valk.

Ülemises kaevandis nägi Valk, et muinasajal on linnuse rajamisel tehtud suuri mullatöid. Kuigi elu on Oandimäel olnud, oli see lühiajaline, sest koht oli leiuvaene. «Meie kaevand oli mäeserva juures, kus ei tulnud välja ühtegi tule- ega hooneaset, küll oli sinna laiali loobitud lähedal olnud ahjudest või tuleasemetest pärit põlenud kive,» ütles ta.

Siiski leidsid arheoloogid samast kaevandist peale savinõukildude ühe muinasaja lõpust pärit noa, katkise meeste raudpandla ja naiste pronksist rinnakee ketirõnga. «Need asjad on kindlasti linnuseajast.»

Muinaslinnuste arheoloogilised uurimistööd käisid suvel veel Alt-Laaris Tartumaal, Kauksis Põlvamaal, Mõrgis Võru ja Räpina vahel ja Paloveerel Võrumaal. Kaevamisi toetasid Eesti Teadusfondi grant ja Eesti-Läti-Vene arheoloogiakoostöö alane europrojekt «Arheoloogia, võim ja ühiskond».

Tagasi üles