Metsaselts manitleb ettevaatlik olema

Foto on illustratiivne

FOTO: Postimees/Scanpix

Eesti metsaselts tuletab autojuhtidele meelde, et põtrade ja hirvede alanud jooksuajal võib neid maanteedel kohata tavalisest rohkem.

Jahimeeste andmetele tugineva keskkonnaagentuuri hinnangu kohaselt oli põtrade arvukus tänavu kevadeks tõusnud Eestis 13 300 isendi ligi. Enim on neid Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.

Hirvi on agentuuri andmetel riigis 3000 ligi, üle poole neist elab Saare- ja Hiiumaal. Eesti mandriosas on suurem tõenäosus hirvega kohtuda Viljandi-, Pärnu-, Valga-, Lääne-Viru- ning Jõgevamaal.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus soovitab liiklejatel olla eriti tähelepanelik just päikesetõusu ning -loojangu eel, mil on ulukite aktiivse liikumise aeg. «Liiklusohutuse seisukohalt on oluline kuupäev 1. oktoober, mil algab aju- ja koerajaht, sest selle jahipidamisviisi kasutamisel võib kaasneda ulukite liikumine ka päevasel ajal,» lisas ta.

Hirvejahi hooaeg algas 1. septembril ja lõpeb jaanuari lõpul ning 15. septembril alanud põdrajahi hooaeg kestab 15. detsembrini.

Üldlevinud viga, mida autojuht loomaga kohtumisel teeb, on signaali andmine, mispeale loom ehmub ja üritab põgeneda. Kõige kindlamaks peab ta rada, mida mööda tuli. Ta pöördub tagasi ja astub auto ette.

Kui juht märkab teel looma, tuleks võtta kiirus maha, lülitada sisse ohutuled ja jälgida, kas ei järgne tervet karja. Mingil juhul ei tohi üritada gaasipedaalile vajutades viimase looma tagant läbi lipsata. Soovitused mööduda loomast eest või tagant on ohtlikud, sest looma käitumine on ettearvamatu.

Ees aeglaselt liikuvast ohutuledega autost mööda sõites tuleb igal juhul veenduda, mis on ohumärgi põhjus: ehk on tähelepanelik ja vastutustundlik juht märganud looma ning tahab teisi hoiatada. Teepervel oleva looma puhul tuleb samuti vähendada kiirust ja vajaduse korral peatuda.

Kui juhtub siiski õnnetus ja auto kohtub metsloomaga, on reeglina suurem kannataja loom. Isegi kui auto ega inimesed kannatada ei saanud, tuleb hukkunud või vigastatud suuremast metsloomast anda kohe teada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Inspektsioon edastab info kohalikule jahiseltsile.

Hukkunud väikeulukist tuleb teatada maanteeametile numbril 1510.

Kui sõiduk on saanud kahjustada kokkupõrkest loomaga või selle vältimise tagajärjel, tuleb kohe teavitada politseid.

Kaskokindlustuse olemasolu korral tuleb mõistliku aja jooksul informeerida kindlustusandjat, kuid ei ole kohustust teha seda sündmuskohal, vaid pigem, kui kiiremad toimingud juba möödas. Tavaline liikluskindlustuse leping metsloomaga toimunud õnnetuse kahjusid ei kata.

Tagasi üles