/nginx/o/2012/09/28/1344120t1h9d83.jpg)
Homme, 24. septembril tähistab Karula rahvuspark 20 aasta möödumist enda loomisest. Juubelipidustustele annab hoo temaatiline seminar «Rahvuspargi ja inimese pidevalt muutuvad rollid Karulas».
Rahvuspargil täitub teine aastakümme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juubeli tähistamine algab ringsõiduga Karulas, kus külastatakse Ähijärve keskust ning kohalikke talusid. Ekskursioonijuht on RMK loodusvaht Mati Urbanik.
Päev tipneb temaatilise seminariga, kus esinevad kultuuripärandi aasta saadik Marju Kõivupuu, UNESCO rahvusliku komisjoni esindaja Margit Siim, Eesti Maaülikooli teadur Pille Tomson ja teised. Disainer Asko Künnap tutvustab huvilistele Eesti rahvusparkide vastloodud logode kavandeid.
Karula rahvuspark loodi Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks 20 aastat tagasi. Eesti kõige väiksem, 123 ruutkilomeetri suurune rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel.
1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Pargi valitseja on keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Karula rahvuspark kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku.
Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Rahvuspargi olulisemad väärtused on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur.
Seminari toetab keskkonnainvesteeringute keskus.