/nginx/o/2013/09/24/2400380t1hb2e2.jpg)
Jahenevate ilmade tulles saabub ka kütteperiood. Et kütmine oleks ohutu, tuleb varakult korstnad ja ahjud üle kontrollida ning vajadusel neid puhastada ja parandada.
Kogu küttesüsteem tuleb kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, ega korsten ole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni ja muuda taolist.
Ühepereelamu omanik vastutab oma hoone ohutuse eest ning tal on õigus korraldada kütteseadmete puhastamist oma äranägemisel, seadmata seejuures ohtu teisi. Üksikelamu või suvila korstna võib puhastada omanik ise. Seda peaks tegema vähemalt kord aastas. Ühel korral viie aasta jooksul peab küttesüsteeme puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija.
Korterelamutes, ühiskasutatavates hoonetes ning ettevõtete hoonetes peab kogu küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija vähemalt üks kord aastas. Hoonetes, kus küttesüsteem läbib eri isikute valduses olevaid ruume, ei ole võimalik tervet küttesüsteemi ühe osa kaudu täielikult puhastada.
Korteriomanikel või ühistul tuleks küttesüsteemide korrastamine leppida kokku ühele ajale, et korstnapühkijal oleks võimalik hooldada korraga kogu süsteemi. Inimesed, kelle valduses olevaid küttesüsteemi osasid ei ole puhastatud, seavad ohtu enda ja kaaselanikud.
Korrapärane seadmete puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks, sest suitsulõõridesse ladestunud pigi ja tahm võivad kergesti süttida. Samuti aitab puhastamine vähendada soojakadu ja pikendada küttekolde kasutusiga.
Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste sagedaseim põhjus. Valgamaal on käesoleval aastal olnud kuus tuleõnnetust, mille põhjustasid valesti paigaldatud, katkised või hooldamata kütteseadmed.