Kui minna Valgas jalakäijate silda mööda üle raudtee, on kohe märgata all olevast depoost tõusvat väikest tolmupilve. Seal puhastatakse vagunite korpusi ja valmistatakse neid värvimiseks ette.
Valga Depoo remondib vaguneid ja peab jätkuvalt laienemisplaane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga raudteejaama teed on aeg-ajalt täis värskelt värvitud kirjusid tsisternvaguneid. Osa neist on uued ja sõidavad Valgast ainult läbi oma sihtpunkti. Teine osa on siin remonditud ja värvitud vagunid. Need on korda tehtud Valga Depoos.
Valga Depoo omanikuks on alates kevadest aktsiaselts RERS ehk Russian-Estonian Rail Service. Peakontor asub Tallinnas ja ettevõttel on tihedad sidemed Vene firmaga OTEKO Moskvas.
Vana ja kogenud kaader
Valga depoo tegevdirektor Evgeni Goncharenko viibis puhkusel ja selgitusi andsid tegevdirektori asetäitja Juri Korotõtš ja peainsener Ilmar Tõlner. Juri Korotõtš on endises külmvagunidepoos ja selle järel tegutsenud firmades töötanud 1979. aastast. Selle aasta märtsist kutsuti jälle tagasi juba pensioniikka jõudnud Ilmar Tõlner.
Tema töötas kunagi kümme aastat külmvagunidepoos, seejärel tegeles mitmetel ametikohtadel kommunaalmajandusega. “Tööde mahud depoos suurenevad ja on vaja valmistada ette dokumentatsiooni, tegelda projekteerimistöödega ja laiemalt tehnilise arenguga,” oli tema enda kommentaar.
Kui kunagi töötas Valgas raudteel umbes 2000 inimest, siis praegu pakub Valga Depoo leiba 97 inimesele. Nõukogude ajal olid külmvagunidepoo omanduses vagunisektsioonid ja tegeldi nende ekspluatatsiooniga, seetõttu oli vaja palju inimesi. See aeg on möödas.
Praegu pole Valga Depoo siin ainus raudteefirma ja seega on teisigi, kes tööd annavad. Külmvagunite sisu remondib osaühing Külmvagun, mis rendib depoolt ruume. Ka Eesti Raudtee alluvuses töötab hulk inimesi.
Ilmar Tõlner ja Juri Korotõtš võtsid mitmel korral teemaks kaadriprobleemi. Juttu oli nii raudteelaste tööpuudusest kui ka firma tööjõupuudusest.
Enamik firma töötajatest on pärit endisest külmvagunidepoost. Nad on tõelised spetsialistid, paljud tehnilise haridusega, osa kõrgharidusega. Eestis praegu kuskil depoole vajalikke spetsialiste ei koolitata. Leida kõrgema raudteeharidusega inimesi on väga raske. Noored töölised saavad depoos kohapeal väljaõppe.
Vagunite remondil puutub inimene kokku kahjulike ainetega. Töölistel on spetsiaalsed kaitsevahendid. Pesuruumid ja saun on olemas. Töökaitse reeglid on täidetud, kuid töö ei ole kerge. Palk on Valgamaa keskmine. Kitsa ala spetsialistid aga ei oskagi muud tööd teha ja nende soov on depoos töötada.
Valga on vales kohas
Depoo peatöö on kaubavagunite remont. Litsents lubab remontida nii nelja- kui ka kaheksateljelisi tsisterne, platvorme, puistevaguneid, Saksa päritoluga külmvagunite korpusi ja käiguosa.
Operaatorite esindajad Tallinnas sadamate juures saadavad tühjakslaaditud tsisternvagunid vastavalt tähtajale remonti. Kuna Valga ei asu nafta transiitteel, maksab depoo liikumissuunalt kõrvalepõike ise kinni. Suuremate mahtude juures see õigustab end. Depoo ei pea plaani Tallinna ümber kolida.
Omanikfirmal on endal koos renditutega ligi 3000 tsisterni ja alalistel klientidel veel üle tuhande, mis kõik peavad kord aastas remondis käima. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on lihtsam saata Valka remonti vaguneid ka Lätist, sest kadusid ära piiriületusega seotud tolliformaalsused. Nii on sealtpoolt vaadates Valga asukoht soodne.
Tööd on palju
Eestis on vagunite remondiks firmasid ikka vaja. Eesti firmad on vaguneid ostnud nii palju, et neid jätkub Valka ning ka Tapa ja Tallinna depoodele.
Vagunite omanikud peavad koguni otsima remondivõimalusi väljastpoolt Eestit. Mõned plaanivad isegi oma depoo ehitamist. Nii ei tahtnudki Juri Korotõtš ja Ilmar Tõlner teisi vagunidepoosid konkurentideks nimetada, vaid nimetasid neid delikaatselt partneriteks.
Tööde maht tsisternide remondil võib järgmiste aastate jooksul kahekordistuda. Sellega toime tulemiseks peaks olema Valgas tööl üle kahesaja inimese.
Valga depoo peab laienemisplaane. On võetud rendile endise veduritsehhi ruumid. Ilmselt ostetakse need tulevikus ära ja laiendatakse depoo remonditsehhide pinda.
Depoo rekonstrueerimise plaanid on olemas. Hoonete kõige vanemad osad on umbes sama vanad kui Valga raudtee. Mingit otstarvet ei ole praegu suurel seitsmekorruselisel hoonel Võru tänava ääres.
Tsehhid ja kontor vajavad nii sanitaar- kui ka kapitaalremonti. Olid ju pankrotiajad, millal mingit vaba raha ei olnud.