Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2455571t1h2404.jpg)
“Pilved, igat värvi pilved näivad olevat kokku sulanud üheks suureks iiriseks läänekaares, seal, kus päike ühineb möödunud igavikuga.” (Byron)
Iiristesse ehk võhumõõkadesse on aukartusega suhtutud antiikaegadest peale. Kreeka jumalate käskjalg Iris kasutas maale laskudes teerajana vikerkaart ja tema jalajälgedesse kasvasid kõikjal temanimelised lilled.
Iiriste kujutist võib näha Kreetal Minose ajastul umbes 2000. a e. Kr. ehitatud Knossose palee freskodel.
Kollane võhumõõk, mis kasvab metsikult kogu Euroopas ja Vahemeremaadel, on ilmselt ka piiblis kirjeldatud põlluliilia, sest õiged liiliad Pühal Maal looduslikult ei kasva. See iirise/liilia segadus jätkus keskajani. 12. sajandi araabia allikates kirjeldati iirist kui lillat liiliat.
Võimsaks heraldiliseks sümboliks kujunenud iiris on kuningaid sõjakäikudel saatnud ja aidanud rohkem kui kord.
Legend jutustab, et kollased võhumõõgad näitasid kuningas Chlodovech Esimesele kätte ohutu koha Lysi jõe ületamiseks, kui ta seal 6. sajandil gootidega võitles – võhumõõkade kasvukoht osutas madalamale veele. Ta tegi iirisest oma embleemi. Prantsuse kuningas Louis III kasutas seda sümbolit oma isiklikul vapikilbil ristiretkede ajal ja ka oma vapil koos kolme lõviga.
Iirised on kultuurtaimedena tuntud juba antiikajast alates. Selle lille kujutised kaunistavad Thutmosis III templit Egiptuses. Vana tava, et iirise juurest saab lõhnavett ja healõhnalist puudrit, elab Põhja-Itaalias siiani.
Iirise risoome (orrise juurt) kogutakse hilissuvel, kuivatatakse päikese käes ja laagerdatakse vähemalt kaks aastat, kuni nad omandavad iseloomuliku kannikeselõhna. Vanal ajal olid iirised tuntud eelkõige ravim- ja tarbetaimedena ja kuigi neid sageli kujutati kunstitöödel, hakati neid ilutaimedena kasvatama alles 16. sajandi algul.
Sellest peale on nende võidukäik jätkunud kogu maailmas.
Iiriste perekonnas on üle 300 liigi. Neid on botaaniliste ja aianduslike iseärasuste alusel liigitatud mitmeti. Üks suuremaid rühmi on hobuiirised, ristiirised, sibuliirised, võrkiirised. Iirised õitsevad peamiselt kevadel ja suvel.