Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2455573t1he52c.jpg)
Tänapäeval ei pea filmi vaatamiseks enam samme kinomaja poole seadma. Seda enam, et nende asutustega pole praegusel ajal lood kiita, eriti väiksemates kohtades. Ent kino võib igaüks ise endale kodus sisustada, ükskõik, kas elutuppa või kööki, kus aga mugavam on.
Muidugi võib siinkohal keegi küsida, et milleks kodukino, kui televisioon oma seriaalide ja mängufilmidega asja ära ajab. Ajab küll, jah, aga paneb sõltuma telekavadest. Kodukino tuleb mängu just siis, kui on tuju.
“Kodukino tähendab sisuliselt kõike, mis puudutab kodust meelelahutust,” ütles PlussMiinus Elektroonika Valga kaupluse müügimees Ranno Roopalu, kelle valdkond poes on nn must tehnika, teisisõnu audio- ja videotehnika ehk kõik see, mis näitab pilti ja teeb häält. (Valge tehnika hulka kuuluvad mikrolaineahjud, pliidid, pesumasinad, külmikud jms.)
Televiisor komplekti ei kuulu
Kodukino komplekt koosneb müüja sõnul DVD-mängijast, võimendist, kuhu on sisse ehitatud raadiovastuvõtja, ja kõlaritest.
Klassikalisse kõlarite komplekti (standard 5.1) kuulub üks keskkõlar, kaks esimest ja kaks tagumist kõlarit ning üks basskõlar.
Keskkõlar asub reeglina teleri all või peal, sellest kuuleb dialoogi. Esimesed paigutatakse, nagu nimigi ütleb, vaatajast ettepoole vasakule ja paremale toanurkadesse, ning neist kuuleb filmimuusikat.
Tagumised jäävad vaatajast samuti vasakule ja paremale, kuid tema selja taha. Neist jõuavad kõrvu ringheli efektid (lennuk sõidab üle pea, rong või auto kihutavad mööda).
Bassikõlari võib sättida ükskõik kuhu, ent mõnest nurgast pidid bassid eriti võimsalt kostma. See kõlar toob välja madalad sagedused, näiteks tänapäevase muusika tümpsu ja uksepaugutuse.
“Loodusfilmide ja õudukate puhul on madalamad helid olulised. Ka muusikat kuulates ei saa bassita õiget efekti kätte,” kommenteeris kaupluse juhataja Ingrid Liivak.
Samm edasi on standard 6.1 ja kaks sammu on 7.1. Esimesel juhul on komplektis üks tagumine lisakõlar, teisel kaks, mis annavad suuremad võimalused ringheli jaotamisel. Lisakõlaritega süveneb vaatajas tunne, et temagi viibib sündmuste keskel.
Kui tuba on sümmeetriline, pole süsteemi paigutamine eriline kunst. Vastasel juhul ei pruugi ka heade kõlaritega kvaliteetset heli saavutada. Näiteks Yamahal kuulub selliseks puhuks komplekti spetsiaalne mikrofon akustiliste parameetrite seadistamiseks. See asetatakse kohale, kus vaataja istub. Ühekaupa timmib seade siis kõlareid ja häälestab need.
Ehkki reklaamiklipid televisioonis ja -veerud ajakirjanduses üldjuhul kodukino koos pildikastiga demonstreerivad, ei kuulu see komplekti. Kuid pole probleemi – müügimehe kinnitusel sobivad tänapäevased telerid kõik süsteemi ühendada.
Siiski soovitavad tootjad jääda ühe firmamärgi juurde, sest vastasel juhul pole välistatud teatud tehnilised konfliktid. Ka on sel puhul võimalik kasutada universaaljuhtimispulte, mida kallimad komplektid sisaldavad.
Digitaalmaailm murrab peale
Kodukinosüsteem võimaldab elamist erinevate aparaatidega koormamata vaadata telerit ja DVD-filme, kuulata raadiot ja CD-plaate. Seda pidaski Roopalu silmas, kui rääkis kodusest meelelahutusest.
“Uuemad mudelid toetavad ka DIVX-formaati. See tähendab, et on võimalik vaadata internetist allalaaditud filme,” kõneles müügimees.
Kaupluse juhataja kinnitusel murrab digitehnika jõudsasti peale. Kuid pole midagi imestada, sest kas või DVD-plaadid pakuvad võrreldes videokassettidega tunduvalt paremat pildi- ja helikvaliteeti, pealegi on nad tunduvalt väiksemad, võttes vähem ruumi, kuid mahutavad palju rohkem materjali. Odavamad on need samuti.
Siiski tuleks arvestada, et mida kvaliteetsemalt on materjal salvestatud, seda vähem seda kettale mahub, ja vastupidi.
DVDd ostes peaks ümbriselt uurima, millise kodeeringuga heli plaadil on. Võib juhtuda, et olemasolev mängija ei sisalda vastavat dekoodrit. See ei tähenda, et heli üldse ei kuule, küll aga kannatab kvaliteet.
Müügimehe jutu järgi on kallimatesse pillidesse sisse ehitatud rohkem dekoodreid, alates kõige tavalisemast, Dolby Digitalist, kuni DTSi erinevate versioonideni.
Kodukino võib endale üles ehitada ka koostisosi ühekaupa kokku sättides, kuid see tuleb Ingrid Liivaku ja Ranno Roopalu sõnul kallim, kui osta valmis komplekt, mille hinnad algavad teadaolevalt tuhandest ja lõpevad mitmekümne tuhande krooniga.