Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2456097t1h1e33.jpg)
Sellel populaarsel lillel on eesti keeles tohutult palju rahvapäraseid nimetusi, neist tuntumad on kevadevõti, taevavõti, kikkapüks, kanavarvas, neitsipisar.
Keskajast pärit nurmenuku tekke legend jutustab järgmist.
Kord kui apostel Peetrus, kelle kätte olid usaldatud taevariigi võtmed, oli parasjagu valves paradiisi sissepääsu juures, kanti talle ette, et keegi püüab tagauksest valevõtmetega sisse pääseda. Ehmunud sellest ootamatust teatest, pillas apostel käest oma kuldvõtmete kimbu ja see, kukkudes tähelt tähele, lendas maa poole.
Apostel saatis ingli võtmeid püüdma, kuid enne, kui see jõudis käsku täita, kukkus kimp juba maapinnale ja tungis sinna sügavale sisse. Kuigi ingel sai võtmed kätte ja viis need Peetrusele tagasi, jäid nende jäljendid maale ja igal aastal kasvavad neist võtmekimbusarnased lilled, mis avavad meile ukse suvesoojusse.
Vana-germaani saagade järgi on nurmenukud kevade- ja armastusjumalanna Freyja võtmed. Selle ilusa hurmava jumalanna kaelakeeks on vikerkaar. Seal, kus vikerkaarekee maad puudutab, varisevad temalt maha kuldsed võtmed ja muutuvad nurmenukkudeks.
Nurmenukk oli tuntud juba iidsetel aegadel ja teda peeti Olümpose ravililleks. Vanad kreeklased pidasid lille peaaegu et universaalravimiks.
Usuti, et lill tekkis armupiinadesse surnud noormehe Paralisose kehast, kelle jumalad kaastundest muutsid selleks aromaatseks lilleks. Seepärast arvati ta olevat eriti mõjus halvatuse ja liigesevalude puhul.
Ühe Taani pärimuse järgi on nurmenukk nõiutud haldja printsess. Kord lubas valitsejanna ta maa peale käima, seal armus ta ja unustas kodumaa sootuks. Karistuseks muudeti ta nurmenukuks, noormees aga anemooniks.
Inglismaal on palju kauneid muinasjutte, mis räägivad, et nurmenuku kroonlehtedes elavad tillukesed haldjad. Kuuvalgetel öödel kostab sealt nende laulu.