Bergide (it. k Monte) kuulus suguvõsa pärineb Põhja-Itaaliast Piemonte maakonnast, kust Prantsusmaa ja Saksamaa kaudu ristisõdade ajal välja rännati ning 15. sajandi lõpul (u 1480) tuldi Liivimaale ja Eestimaale.
Friedrich Georg Magnus von Berg valis maaelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siin osteti ja renditi mõisavaldusi, abielluti rikaste mõisapreilidega, jäädi paigale sajanditeks, kuni kahekümnenda sajandi ajaloo keerdkäigud sundisid Berge pühkima Eestimaa tolmu jalgadelt. Hilisem tuntud põllumees ja Sangaste lossi ehitaja F. G. M. Berg sündis esiklapsena Sangastes, kuid ristiti paar nädalat hiljem Tartus.
Tema isa oli suhteliselt vaene ja tagasihoidlik aktsiisiametnik Gustav Gothard Carl Berg (1796–1861), kes mõnda aega haldas vennale kuulunud Sangaste mõisat. Ema oli Sieversina sündinud Charlotte Catherina Elisabeth (1824–1899). Üldse oli neid kolm venda ja üks õde.
Tartus kuulus Bergidele tagasihoidlik puitelamu Karlova (praegu Kalevi) tänaval, Lillemäe vastas. Kesklinna teistest hoonetest eraldas seda maja veidi esinduslikum tellistest laotud peasissekäik (portaal). Hoone hävis viimase sõja ajal (1944).
Õpinguaastad
F. G. M. v. Bergi noorusest on väga vähe teada. Oma elulugu ta kirja pannud pole. Sangastest pärit ajaloolase Georg Rauchi mälestustes on räägitud mitmetest koduõpetajatest ja õpingutest Tartu gümnaasiumis.
Lastetuks jäänud lell, kindralfeldmarssal F. W. R. v. Berg võimaldas andekal vennapojal õppida Pariisi ja Sorbonne’i ülikoolis ning ka Collage de France’is. Juba õpinguaastail hakkas ta huvi tundma loodusteaduste ja eriti põllumajanduse vastu. Seetõttu viibis ta õpinguaastail ka Ðotimaal, kus töötas praktikandina Haddingtoni farmis.
Väsimatu rännumehena jõudis Berg oma pika eluea (suri 94. eluaastal) jooksul käia Ameerikas, Inglismaal, Prantsusmaal, Egiptuses, Lõuna-Venemaal, Kaukaasias, Kaug-Idas, Hiinas.
Noormehena ei olnud Berg veel kindlalt valinud põllumehe ja teadlase teed, vaid onu eeskujul unistas diplomaadi karjäärist. Onu pärandas talle kõik oma valdused ja krahvitiitli.
Aastal 1875 abiellus Berg Vene impeeriumi kindrali ja Soome asjade riigisekretäri salanõunik parun Theodor v. Bruuni noorukese tütre Maria (Daisy) Katharinaga (1856–1922), kes oli mõnda aega õukonnadaam.
Nendel sündis kaks poega: Erik (1876–1945) ja Ermes (1880–1949). Varsti pärast Ermese sündi lahkus noor krahvinna Sangastest, elas algul Peterburis, hiljem Soome väikelinna Hamina lähedal isale kuulunud Summa mõisas. Maetud kohalikku kirikuaeda.
Sangaste mõis läks Friedrich Bergi omandusse 1873. a. Sangaste juurde kuulusid ka Vastsemõisa, Tiidu, Sarapuu ja Lambamõisa karjamõis. Enne 1920. a maareformi kuulusid Bergile veel Hummuli, Aitsra ja Alamõis. Lätis – Belava, Sikðni, Vizla, Nagliena ja suur metsaala Malumuiza ning Sinelesmuiza juures. Poolas kuulus talle kolm, Soomes samuti kolm mõisat. Kamtðatkal Bolðaja jõe suudmes oli Bergi kalatööstus.
Lossi ehitamise mõtted
Suurele suguvõsale väärika lossi ehitamise mõtted küpsesid Bergi peas juba mõnda aega. Onu soovitusel paluti lossi arhitektiks Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius (1826–1883), kuid Bergil endal oli liialt palju ideesid ja erisoove. Eeltööd (projekteerimine, materjalide varumine) algasid 1874. a, tegelikult ehitamine käis 1879–1881 ja loss õnnistati sisse 1. märtsil 1881 (v. k. järgi).
Oma uurimis- ja katsetöid alustas Berg juba varakult.
Bergi põllumajandusteaduslik pärand on tohutu. Väsimatult püüdis ta leida teid majanduse efektiivsemaks muutmiseks. Toome ära ainult tähtsamad märksõnad. Rukki "Sangaste" aretamine algas 1875. a ja kestis krahvi surmani. Samal ajal viidi läbi töid ka nisu, kaera ja odra aretamisel. Põhjalikke katseid kartuli kasvatamise alal alustati 1880. aastate lõpus.
Tõukari oli Sangastes puhaslaudas. Piimatoodangu tõstmiseks tehti mitmesuguseid uurimistöid eeskujuliku karjakasvatuse ja söötade varieerimise alal.
Veel: hobuste tõuaretus, puuviljakasvatus, mullaviljakuse tõstmine, kuivendustööd ja kanalite rajamine Korva luhal. Siis veel kõigi põllutööde mehhaniseerimine. Korrapärane osavõtt põllumajandus- ja maailmanäitustest. Kogemuste populariseerimine ajakirjanduses ja eri raamatutena (on teada 20 nimetust Tartu Ülikooli raamatukogus).
Berg oli tegev mitmes teaduslikus seltsis ja ühingus: Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsioteet, Pariisi Leiutajate Akadeemia, Inglismaa Kuninglik Põllumajandusselts, Soome Põllutööselts ja Keiserliku Venemaa Vaba Majandusühing (viimane andis talle 1889. a väikese hõbemedali nisu aretamise eest), 1912. a sai tsaarivõimult suure kuldmedali (Vene impeeriumis anti neid välja ainult neli) põllumajanduse arendamise eest.
Kuulmise kaotas Berg keskkõrvapõletiku tagajärjel varakult ja päris elu lõpul ka nägemise. Hoolimata sellest tegi ta tööd rukki aretamisel, kus teda aitasid Costance Ploom-Kalm, Emilie Tsetser jt. Jätkasid tuntud teadlased Mihkel Pill, Herbert Tuppits Jõgeval. Pärast sõda tegelesid rukkiga Sangastes Egon Lilienthal ja Vello Sirel.
1929. a valiti Berg Tartu Ülikooli audoktoriks. 1938. a 28. märtsi varahommikul kell 3.20 suikus väsimatu töömees igavesele unele. Matusele Sangaste kirikus ja surnuaial oli tulnud üle tuhande inimese. Ta enda soov oli puhata Sangaste mullas.
2005. aasta on eesti rukki aasta. Eesti Rukki Seltsi eestvõttel viiakse läbi rida üritusi, kaasa aitavad Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Põllumajandusmuuseum, Krahv Fr. Bergi Fond ja paljud teised. Püüame nendest ettevõtmistest informeerida ka valgamaalasi.