Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2457071t1h4996.jpg)
Kui täiskasvanute jaoks on sünnipäev sageli pigem tüütu sündmus, mida sõprade-sugulaste nõudmisel tähistada tuleb, siis lapsed ootavad oma sünnipäeva pikisilmi. Eriti tore on, kui lapsele tema tähtpäevapidu ainulaadse ja erakordsena meelde jääb.
Oma laste sünnipäevadel korraldatud teemapidudest räägivad viie- ja kaheaastase tütre ema Kristel Paul ja kolme poja (12, 10 ja 3 a) ema Tiina Neumann.
Kristel Paul: “Vanema tütre Pamela esimesel sünnipäeval pidasime mõmmipidu. Külalised tulid vastavas riietuses: kellel peas mõmmimüts, kel jalas mõmmipiltidega siputuspüksid. Toas oli umbes 50 kaisukaru ning lauad kaunistasime papist karuvanikutega.
Kuna Pamela sünnipäev on esimesel jõulupühal, saime ära kasutada ka päkapikuteema. Kõigile külalistele meisterdasin papist päkapikumütsid ja kutsegi tegin päkapikukujulise. Külalised said kaasa tualettpaberi rullist tehtud päkapiku, millele õmblesin punasest fliisist mütsid ning habeme tegin vatiinist. Laual oli päkapikutort ja terve tuba oli päkapikke täis. Ka ühekordsed lauanõud ja salvrätid valisime vastavad.
Tütarde vanusevahe on kolm aastat ja üksteist päeva ja kuna sünnipäevad on üsna lähestikku, olemegi neid koos tähistanud. Teletupsupeo jaoks lõikasime kõrremahla pakkidelt välja tupsude pilte ja riputasime need ukse kohale. Kaunistuseks olid veel pisikesed plastmassist teletupsud ja pehmed mänguasjad. Meil on traditsiooniks saanud külalistele koju kaasa väike kingitus anda ja seekord oli selleks kõrrejook ja teletupsude pilt värvimiseks.
Viimasel sünnipäeval pidasime printsessipidu. Selle peo ettevalmistusi alustasin juba paar kuud varem. Lossikujuline kutse oli roosas ümbrikus. Väikesed tüdrukud tundsid sel päeval end oma kaharates pikkades kleitides tõeliste printsessidena ja poisid nägid ülikondades väga šikid välja. Kõik lapsed said pähe kuldsest papist kroonid ja ruumi ehtivad õhupallidki said valitud sobivat värvi ehk siis valged, roosad ja lillad.
Salatit söödi printsessipiltidega papptaldrikutelt. Laste aega üritasin sisustada mängudega, mis teemaga kokku sobiksid – seekord siis mitte roomamisi ja hüppamisi, vaid rohkem ringmänge ja hõljumisi. Väljamõeldud kavast kasutasin ära vaid väga väikese osa, sest laste vanus on selline, et organiseeritud tegevusele eelistatakse pigem niisama mängimist ja kinkide uudistamist.
Külalised olid asja koguni nii tõsiselt võtnud, et enamik kinkegi haakus teemaga. Näiteks kingiti tüdrukutele pärlikomplekte ja printsessiraamatuid.
Lossikujulisest tordist tegin varem pisikese proovitordi, et näha, kuidas kreem ja tarretis koogil püsivad.
Laste sünnipäeva puhul on oluline, et ruumi oleks piisavalt. Toidu poole pealt olen veendunud, et sel päeval kuigi tervisliku toiduga läbi ajada ei saa. Lapsed ei huvitu juurikatest ja dipikastmetest, mida ehk emmed eelistaksid. Traditsiooniliselt on laual kartulisalat ja viinerid. Sel päeval luban lastele ka kartulikrõpse, mida ma muidu ei osta. Eelkooliealistele pole söök küll oluline, kõik tahavad ruttu mängima minna.’’
Tiina Neumann: “Teemapeod sobivad umbes 5-12aastastele. Väiksemaid see lihtsalt veel ei huvita ja suuremad tahavad juba ise sõpradega midagi ette võtta. Poistele on kindlasti palju ruumi vaja. Tõrvas on võimalik sünnipäevaks spordisaali rentida, kus siis ronida ja hüpata saab.
Üks meeldejäävamaid oli musketäride pidu. Lasteaia lõpupidu oli musketäride- teemaline ja kõigil sõpradel kostüümid olemas. Nii saigi neid sügisel veel kord kasutatud.
Ka mereröövlipidu on kõigile meelde jäänud. Tegime peo jaoks eraldi raha, igaüks sai oma näopildiga sedeli, kuhu pidi allkirja andma. Tõime tuppa suure kapsatünni ja toas olid ka aardekirstud. Loomulikult kanti vastavat riietust ja piraadi silmasidet.
Ühe poja sünnipäev on suvel ja siis on meil traditsiooniks saanud orienteerumismäng koduõuel. Igas kontrollpunktis peab kaardile pliiatsiga märgi tegema. Oleme ka viktoriini korraldanud ja sünnipäevalapsega seotud küsimusi küsinud (näiteks tema koera nime).
Poisse on tavaliselt külas kümmekond ja temaatilise peoga tullakse hästi kaasa. Kutsele tasub kirjutada ka peo orienteeruv lõpuaeg, et vanemad teaksid, millal lastele järele tulla. Pesamuna sõprade emad ütlesidki, et paraku hakkab see aeg nüüd otsa saama, mil sünnipäeval kaasas sai käia. Lapsed on juba nii suured, et tahavad üksi tulla. Vanemad aga sooviksid ehk ise ka kokku saada ja juttu ajada.
Kuna talvisel ajal on suurele poistehulgale raske tubast tegevust leida, siis viimati käisime näiteks Otepääl bowlingut mängimas, millest kõik vaimustatud olid.
Toidust olen katsetanud erinevaid salateid, küll portsude kaupa pokaali panduna ja suures kausis, kust igaüks ise võtta saab. Kindlalt lähevad peale friikartulid viineritega. Väiksemate jaoks on küll ainult küünlapuhumine oluline, söögist suurt ei hoolita.
Enda lapsepõlve sünnipäevadest on meeles ainult üks suur kassikujuline tort, sain siis vist kümneseks. Tahaksin oma lastele meeldejäävaid tähtpäevi korraldada, kuni veel lastakse.’’
Kevin Horn, 11aastane: “Mul käivad sünnipäeval ainult poisid, viimati oli meid kokku 17, põhiliselt klassivennad. Olime hotell de Tollys, kus saime piljardit mängida, telekast multikaid vaadata ja karaoket laulda. Laual olid limonaad, friikartulid ja viinerid. Kutsed tegin arvutiga ise.”
Kevini 15aastane õde Katriin väidab, et tema ja ta sõbrannad pole juba mitu aastat sünnipäevi pidanud. Paremal juhul käiakse õhtul korraks sünnipäevalapse pool torti söömas ja võetakse lilled ning šokolaad kaasa.
Karoliina Purga saab 23. märtsil 11 ja loodab, et lumi niikaua veel maas on, sest siis saab Otepääle snowtubinguga sõitma minna.
“Kommi peab ka kooli viima. Kodus on laual kartulisalat, tort ja kokakoola. Oleme mänginud mängu, kus tekstis on omadussõnad puudu ja igaüks peab ütlema ühe suvalise omadussõna, mis siis järjest teksti kirjutatakse. Nii saab kokku naljaka jutu. Enamasti käivad mu sünnipäeval tüdrukud, vahel ka mõni poiss.’’