Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2457129t1h0e11.jpg)
Üks emotsionaalsem ja liigutavam memoriaal on Pilistvere kivikangur, mis asub Viljandimaal Kõo vallas, üsna Eesti südames. Sattusin sinna 2001. a kevadel, ümberringi vaikus ja rohelus, linnulaul ja selle keskel tohutu suur kivikangur. Taamal suur kõrge metallist rist. Olin jahmunud: nii palju kive, väikesi ja suuri üksteise peal, mõnel kivil ka nimi ja andmed.
Kas väikese Eesti kohta pole seda ülekohtuselt palju, kelle hauda ei teata ... Tõin ka mina oma kivi, onu Harrile, kelle venelased hukkasid 1953. aastal Butõrka vanglas. Kui palju teadmata saatusi ...
Pilistvere kivikangru loomise idee on tulnud 2. novembril 1988, hingedepäeval, Pilistvere kiriku jumalateenistuse järel. Pilistvere kirikuõpetaja Vello Salum ja ERSP-lased otsustasid luua kivikangru represseeritute ja hukkunud vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamiseks. Kivikangrusse kannavad hukkunute omaksed erisuguseid, erineva suurusega, märgistatud ja märgistamata mälestuskive.
Samas tekkis ka suurejoonelise mälestusmärgi loomise idee.
Parki istutatakse iga hukkunu kohta mälestuspuu, seega kokku umbes 21 000 puud. Eelistatud on siberi lehised ja tammed, kuid ka kuused.
Suure metallristi valmistamise ja püstitamise rahastas 2001. a vabariigi valitsus. 4. mail 1998, kui toimus puude istutamise aktsioon, tuli mementolastel (Endel Palmiste ja Heino Jalakas) mõte täiendada kangrut graniitmonoliitidega.
Algselt oli plaanis pühendada monoliidid kunagistele Eesti kihelkondadele, kuid kuna administratiivsed piirid on aja jooksul muutunud, siis see oleks olnud komplitseeritud. Seega otsustati panna igat maakonda sümboliseeriv suur kivi.
Nüüdseks on kõik maakonnad oma kivi pannud, ka Setumaa. Kivid kujundas Aate-Heli Õun, Viljandis asuva OÜ Monument juures töötav disainer.
15. juunil 2003 pühitseti ka Valgamaa kivi. Viimased neli kivi paigutati veidi kõrvale üldmemoriaalist 2004. aastal ja septembris õnnistati.
Pilistvere represseeritute mälestuspargi projekteerimisel on osalenud arhitektid Valve Pormeister, Tiina Levald ja Andres Levald.
Valgamaa Memento juhatus on igal leinapäeval (14. juunil) käinud mälestusjumalateenistusel Pilistveres ja viinud oma maakonna kivi juurde lilled. Eelmisel suvel korraldasime sõidu mementolastele Tallinnasse okupatsioonide muuseumisse ning tagasiteel käisime Pilistveres.
Noor kirikuõpetaja näitas ka kirikut ja rääkis vaimustusega sellest paigast. Saime teada, et Pilistvere kiriku torn on maakirikute seas kõige kõrgem.
Lähenemas on 25. märtsi 1949. aasta suurküüditamise aastapäev. Vaid kaks arvu lugejale: stalinliku märtsiterrori ohvriks langes Eestis 22 800 inimest, kes küüditati loomavagunites Siberisse, neist hukkus 2500 teel ja kohale jõudes ... Õigusvastaselt represseeriti eri aegadel 206 100 Eestimaa inimest. Kas see pole genotsiid väikese rahva suhtes?
Hea valgamaalane, kui satud Kesk-Eestisse, põika sisse Pilistveresse ja sa näed seda eestimaalase jaoks püha paika, kivikangrut, kus on kivisümbolid hukkunud kaasmaalastele. Sa ära möödu mineviku valust ...
25. märtsil kell 12 toimub iga-aastane mälestusmiiting Keeni raudteejaamas.
Väljasõit kell 11 kultuurikeskuse tagant, parkimisplatsilt. Võta ka lapsed ja lapselapsed kaasa. Pärast Keenit tuleme Valka. Võta ühendust Maretiga (tel 764 1298) ja teata tulekust ning kas tuled ka koosviibimisele.