Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2457435t1ha183.jpg)
Rita Raavet tunnevad paljud eestimaalased kui andekat ja mitmekülgset näitlejat. Valga maakonna inimesed teavad temast mõnevõrra enamatki, sest tema isa, omal ajal tuntud põllumees ja kultuuritegelane Kalev Raave elas ning töötas aastaid tagasi siinmail.
Rita Raave sündis 6. aprillil 1951. aastal Viljandi maakonnas Mõisakülas. Kui elukutse valimise aeg kätte jõudis, otsustas Rita Raave näitlejatöö kasuks. See mõte ja soov läks täide. Ta võeti Tallinna konservatooriumi lavakunstikateedrisse vastu ja 1974. aastal sai ta ka selle kooli lõputunnistuse.
"Konservatooriumiõpingutele järgnes töö Eesti teatrites. Kuni 1998. aastani olin näitleja Tallinna Draamateatris. Need olid ühed ilusamad ja loomingulisemad aastad minu elus. Mul õnnestus mängida menukates näidendites ja kujutada neid tegelasi, kes olid mulle hingelähedased ning vastuvõetavad. Iga etenduse ajal oli tunda trupi teiste liikmete toetust ja julgustavaid pilke," rääkis näitlejatar Rita Raave.
Järgnevad kuus aastat töötas ta Vanalinnastuudios. Selle teatri lavalaudadel mängitud lustakad ja kergema sisuga tükid olid jällegi omamoodi elamuseks tema näitlejateel. 2004. aastast on Rita Raave vabakutseline näitleja.
Tee maalikunsti juurde
Üldiselt on juba vana tõde, et inimene, kes on andekas ühel alal, võib märkimisväärsete tulemusteni jõuda ka mingi teisel alal. Rita Raave puhul kehtib see täiel määral. Temast on saanud ka teise kunstiliigi viljeleja – maalikunstnik.
"Maalikunstiga hakkasin tegelema 1998. aastal. Üsna raske on öelda, kuidas ma selleni jõudsin. Ja kas sellele ühest vastust ongi. Ühel hetkel lihtsalt tundsin, et tahan ja suudan end ka maalikunsti kaudu väljendada. Nii see minema hakkaski," väitis ta.
Oma harrastusele on kunstnik pühendanud väga palju aega. Ta on maalinud palju pilte ja korraldanud mitmeid isikunäitusi. Esimesed nendest olid 1998. aastal Tallinnas ja Viljandis Ugala teatris.
Igal järgneval aastal olnud kas üks või kaks isikunäitust, kahel viimasel aastal isegi kolm. Näiteks 2004. aastal oli tema kunsti võimalik näha Rakvere kunstikohvikus, E-Kunstisalongis Tartus ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis.
Näituse avamine
Hiljuti avati Rita Raave isikunäitus Tõrva kammersaalis.
Enne näituse avamist nägid tõrvalased teater Arena etendust "Vabameelne abielu". Selles lõi näitlejatar Rita Raave kõrval kaasa Jüri Aarma ning väike osa oli ka teatri juhil Rednar Annusel.
"Lõbus näidend oli. Publikule igal juhul meeldis. Sisu oli küllalt kerge ja kõikidele mõistetav. Meie rahval ongi pärast pingelisi tööpäevi tarvis lõõgastuda ja aeg-ajalt südamest naerdagi," ütles kammersaali tegevdirektor Ilmar Kõverik.
"Tõrva inimesed tahavad teatris käia. Kontserte on Tõrvas palju ja nende jaoks on oma kuulajaskond olemas. Aga on ka palju neid, kes ootavad pikisilmi, mil mõnda teatrietendust vaadata saab, teistesse linnadesse teatrisse enamik inimesi väga tihti sõita ei suuda.
Pärast etendust oli kõikidel võimalus Rita Raave maalikunstist osa saada.
Kes otsib kunstniku maalidelt selgeid piirjooni ning kergesti tajutavaid figuure, siis neid sealt ei leia. Tema õlimaalidelt õhkuvad mõtted kerkivad esile nagu udu tagant või eriskummaliste värvivarjundite seest. Maale tuleb mitte lihtsalt vaadata, vaid õppida vaatama. Nende mõistmiseks peab tekkima dialoog kunstniku ja kunsti tarbija vahel. Üksnes niimoodi avaneb nende piltide mõte ja saab vaatajale mõistetavaks.
"Olen väga tänulik Tõrva rahvale, kes olid kammersaalis minu näitlemist vaatamas ja isikunäituse avamisest osa saamas. Kohtumine linnavolikogu esimehe Agu Kabritsa, abilinnapea Andres Saarepi ja teiste selle väikelinna elanikega jääb mulle kauaks meelde," ütles Rita Raave.
Kunstnik Rita Raave isikunäitus jääb Tõrva maikuu alguspäevadeni.