Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2457507t1h1f3a.jpg)
Kaktustest saab koguda suuri kollektsioone. Kaktuseliste (Cactaceae) sugukonda kuulub 2000–3000 liiki, mis on väga erineva kuju, välimuse ja suurusega.
Paljud arvavad, et kaktused on pärit Aafrikast. Tegelikult on kaktuste kodumaaks Ameerika. Kõige rohkem liike on Mehhikos ja Argentiinas. Kaktusi leidub tulnukliikidena ka teistel mandritel. Mõnikord võivad segadust tekitada ka liigid, mis kaktustega välimuselt sarnanevad (konvergents).
Kevadel hakkavad kaktusesõbrad oma hoolealuseid kasvuperioodi alustamiseks soojematesse kasvutingimustesse tagasi tooma. Kaktus annab õigest hooldamisest märku õitsemisega. Kuid leidub ka liike, mida on tubastes tingimustes peaaegu võimatu õitsema saada.
Kaktused, mis on talvel soojades tingimustes kasvanud, venivad välja. Seepärast peaks enamikule kaktustele andma talvel puhkeaja, mille ajal neid ei kasteta. Puhkeperiood võib alata novembrist ja lõppeda märtsiga. Talvekorteri temperatuur peaks olema umbes 10 kraadi. Enamik kaktustest peavad talvituma kuivalt ja jahedas kohas. Kaktuste talvekorteri valikul tuleb jälgida, et ruum poleks niiske ega külm. Sellised tingimused on kaktuste suurimad vaenlased.
Eriti ohtlik on panna taim jahedast talvekorterist otse kevadpäikese kätte. Sellistes tingimustes saavad nad põletuskahjustusi. Kaktusi jagatakse kaheks: päikeselembesteks ja poolvarju armastavateks. Kaks kolmandikku kõigist liikidest kasvavad poolvarjus.
Osa kaktusi ei talu otsest päikest, kuid valgust vajavad kõik. Kõige kindlam on taim panna kas lõuna- või idapoolsele aknalauale. Kui kaktus ei taha kasvada, võib üheks põhjuseks olla liiga pime kasvukoht. Kaktused tunnevad end kõige paremini aknalaual või akna juures oleval postamendil. Juba meetri kaugusel aknast on kaktustel kasvamiseks liiga pime.
Kaktuse talveunest äratamiseks tuleb alustada ka kastmist. Kevadel on alguses mõttekas mulda veega pritsida ning hiljem kasta. Kaktusi peaks kastma alati sooja veega, mille temperatuur on 30–40 kraadi. Neid võib kasvuperioodil pritsida kuuma keedetud veega, v.a valgekarvalised liigid. Sellist kuuma dušši võib kaktustele pakkuda isegi mitu korda päevas.
Kuidas kaktust paljundada?
Suurimaks veaks kaktuste paljundamisel on kaktusepistiku kohene muldapanek, kastmine ja päikese kätte tõstmine. Selline tegevus võib kaasa tuua kaktuse põdemise või hukkumise. Kaktusepistikud peavad enne istutamist kuivama 48 tundi, et lõikekohale tekiks kallus. Vastasel korral võib kaktus hakata juurdumise asemel mädanema. Kaktusi ei tohiks pärast istutamist nädal aega kasta. Päikese kätte tohib taime tõsta alles pärast juurdumist.
Talve jooksul välja veninud kaktusi on võimalik uuendada. Lülidena kasvavaid kaktusi, nagu viigikaktused (Opuntia sp.), on lihtne paljundada või uuendada, lõigates ära ühe lüli. Sammasjalt kasvavate kaktuste puhul tuleb ära lõigata kaktuse tüve ülemisest osast umbes viie sentimeetri pikkune jupp.
Kaktuste pookimine
Võimalik on hankida mitmevärvilisi ja huvitava kujuga kaktusi. Enne sellise kaktuse soetamist tuleb arvestada, et kui on soov teda pikemat aega kasvatada, peab ta pookima uuele alusele. Aasta või paari jooksul kasutab poogend pookealuse ära.
Värviliste vartega taimi poogitakse rohelisele pookealusele, sest nad pole võimelised ilma klorofüllita iseseisvalt toime tulema. Pookimine võib kiirendada mõne liigi õitsema minekut.
Pookealusena võib kasutada siilikkaktusi (Echinopsis sp.). Oluline on, et ta sobiks poogendiga. Pookealus peab olema kasvuseisundis ja täiesti terve. Pookimisel peab kasutama teravat nuga, mida puhastatakse piiritusega iga lõike järel. Nii poogendi kui ka poogendialuse lõige peab olema horisontaalne ja sile. Poogend asetatakse poogendialusele ja kinnitatakse kummi või paelaga, mis eemaldatakse alles siis, kui on näha, et taim kasvab.