Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2458419t1h0f12.jpg)
Laupäeval, 2. juulil toimus Sangastes Eestimaa piiridest kaugele väljapoole ulatuva tähtsusega suursündmus – Eesti rukki juubelipidu. Tegelikult tähistati sel päeval Sangaste lossis kahte lahutamatut tähtpäeva – krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 160. ja Sangaste rukki 130. aastapäeva.
Sangaste lossi rajaja Friedrich Berg sündis Sangaste mõisas 16. veebruaril 1845. aastal. Noormehena unistas ta diplomaadi karjäärist. Mõisapidajana aga võitis noor krahv peagi ümberkaudsete talupoegade usalduse ja lugupidamise. Suurele suguvõsale lossi ehitamise mõtted ei andnud noormehele aastaid rahu. Ehitatava hoone arhitektiks paluti Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius. Sangaste loss õnnistati sisse 1. märtsil 1881. aastal.
Friedrich Bergi huvidering oli ääretult lai.
Otsingud
Kui Friedrich von Berg sai Sangaste mõisa omanikuks, alustas ta muu hulgas kohe rukkikasvatusega tegelemist. Eestimaa looduskeskkonda arvestades tellis ta seemned Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Kuid peagi selgus, et Eestis need viljasordid ei sobi. Siis hakkas Berg katseid tegema põhjanaabrite, Soome ja Rootsi rukkisortidega. Aga ka need ei osutunud kasvatamiskõlblikuks.
Seepeale võttiski noor mõisaomanik ette Eestimaa tingimustele sobiva rukkisordi aretamise. Berg seadis oma eesmärgiks saada selline rukkisort, mis oleks tihedapealine, raskete terade ning pika kõrrega.
Aastaid kestnud aretuse ja võrdluste tulemusena osutus parimaks Vana - Kuuste mõisast toodud talirukkiproov.
Pärast krahv Friedrich von Bergi surma jätkus tema aretatud kuulsa rukkisordi edasiaretamine Jõgeva Sordiaretusjaama Sangaste katsepunktis.
Juubelipidu Sangastes algas rukkikõrtest pärja ning lillede asetamisega krahv Bergi kalmule.
Krahv Friedrich Bergi elust ja tööst ning Sangaste rukkist räägiti Sangaste lossi saalis. Kohaletulnuid tervitas krahv Bergiks kehastunud näitleja Raivo Adlas.
Rukkipäevast osavõtjaid tervitas president Arnold Rüütel.
“Mitte igas riigis aretatud viljasort ei ole jõudnud kaugele raja taha. Sangaste rukis on aga laias maailmas väga kuulus. Kahjuks ei ole viljasordil Eestis just kõige paremad päevad,” ütles president.
Riigipea lisas, et rukkikasvatuse madalseis tuleneb Eesti põllumajanduse üldisest viletsast olukorrast.
“Meie põllumajandust hoiavad üleval üksikute entusiastide armastus maa ja maaelu vastu. Sellele lisandub nende inimeste töökus, kohusetunne ning vääramatu maakultuuri elujõulisus,” sõnas president.
Patroon soovis rukkile edu
Arnold Rüütel on Eesti Rukki Seltsi patroon. Ta rõhutas, et Eestis peab rukki kasvatamine tõusma paremate aastate tasemele.
“Me oleme pikki aastaid otsinud Eesti Nokiat, aga pole mõelnud, et selleks võiks olla Sangaste rukis. See viljasort on teinud Eesti üle maailma kuulsaks,” ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk.
Ta lisas, et kuna Eesti rahvuslill on rukkilill, peaks Eesti rahvusvili olema rukis.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütles, et meie eneste kätes on see, kas jääme sööma isaisade kombel musta leiba või tuleb meie toidulauale välismaalt peale tungiv valge leib. “Meie ülesandeks on tutvustada rukist ja sellest valmistatud leiba välismaailmale,” sõnas minister.
Sangaste lossi õuel avati krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi büst. Avamistseremooniat juhtis Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa.
Katte kujult eemaldasid Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ja Bergi fondi esimees Harri Kübar.
Oma sõnavõtus pöördus Leonhard Puksa Ingrid Rüütli poole palvega, et Sangastesse jõuaksid ka Eesti rahvakultuuri suurüritused. “Teeme nii, et rahvas ei kogune siia mitte iga viie aasta järel, vaid et siin oleks igal suvel midagi, mis inimesed kokku tooks. Sangaste väärib seda,” ütles Puksa.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo avas rukkileiva ja eesti toitude laada.
Toimus kontsertetendus. Võis näha stseene krahv Bergi elust, esinesid Valgamaa rahvamuusikud ja -tantsijad, ansambel Suveniir ja Voldemar Kuslap.