Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
Sõbrants Juuli käis joba tükk aiga pinda, et tule ometigine külla. Ta olli Aia tänavede uue korteri ostnu. Üits vanamiis olli ära surnu, latse müüsive tema eluaseme kohe maha. Sõitsegi sis bussige Valka. Ega tuu bussige sõit ole nalla asi, väiksemben piatusen iga buss ei pia, piat neid Trakmaini sinitsit uutma. Kellaaigu jo ka peris täpselt es tiia, kaapse umbes bussipiatusse. Meil om küllalt illus piatus. Seina oma alles ja katus kah olemen. Soovarese istutetu kase sahisese mõnusede pää kohal. Saigi varsti tuleme.
Liinan bussijaamast kesklinna minnen sai küll tolmutede, sest tii remont es ole viil lõpule jõudnu. Juulil om peris illus kortin. Ta olli vanniahju vällä lõhknu ja dusiruumi tennu. Nüüd esi hädaldes, et vesi satas selga – vanainimene ei harju enamb muudside pesemisviisege ära.
Sai pallu asju ära arutedu, ministrite kihutemisest Valga abilinnapia lasteni. Kik om hää, mis häste lõpes. Viimati lätsimi magame. Ma es ole enne pää padja pääle panemist tähelegi pannu, et kõrvalt platsi päält kostseve pallimängu mütsu tuppa. Aga magame jäia es saa kudaki, niiku õkva oles pallige vastu pääd pestu. Algusen mõtli, et küll jätva järgi, aga ku kella üte aigu üüse kah es jäta, mõtli, et homme heliste linnavalitsusse, kes tiid, kuis nuu korvpallirõnga sinna raamatukoguesitsele platsile ollive saanu. Õnnes näkse enne ära, et rõnga üten alustega viidi mineme. Igas juhus järgmises üüs enam liina es jää.
Maali Punder