Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi neli kuud tagasi, täpsemalt 31. märtsil jõustunud uus isikunimede seadus, mille eesmärgiks on Eesti rahvusliku nimepärandi kaitse, pole Valga maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele veel ühtegi ebasobiva nime tagasilükkamist kaasa toonud.
Valga maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse peaspetsialist perekonnaseisutoimingute alal Asta Loorits ütles, et ebasobiva nimepaneku soovi pole siiani ette tulnud isegi maakonnas mitte.
Ta sõnas, et lähtuvalt uuest nimeseadusest ei tohiks näiteks lapsele panna nime, mille esimene täht algab võõrtähega – C-, Y- või X-ga. “Kõik peavad olema kirjutatud eesti tähtedega. Näiteks nimi Catlyn peab olema kirjutatud eestipäraselt Kätlin. Nime keskel ega lõpus ei tohi olla y-t. Ja kui soovitakse lapsele panna nimeks ingliskeelne nimi David, siis tuleb samuti häälduse järgi kirjutada nimi eesti tähtedega – Deivid,” selgitas Loorits. Ta lisas, et neid nimesid, mis siiani võõrtähtedega pandud on, loomulikult keegi ümber muutma ei hakka.
Nimeseaduse põhieesmärgiks on luua õiguslik korrastatus isikute ees- ja perekonnanimede kasutamisel ning tagada eesti nimetraditsiooni ja rahvusliku nimepärandi kaitse.
Nimeseadus reguleerib lapsele nime andmist sünniakti koostamisel, uue perekonnanime andmist, perekonnanime taastamist abielu lahutamisel, uue isikunime andmist isiku soovil ning sätestab isikunime ühtse kasutamise alused ja isikunime võõrkeelest ümberkirjutamise reeglid.
Seadus ei soovi liigselt erasfääri ja inimeste eneseteostusõigusesse sekkuda ning lähtub otstarbekuse põhimõttest. Tulenevalt põhiseaduses sätestatud eesti keele ja kultuuri kaitsest seab seadus eesmärgiks toetada Eesti rahvuslikku nimetraditsiooni ja seekaudu oma identiteeti, kaitsta teda läbimõtlematute muudatuste eest.