Päevatoimetaja:
Mati Määrits
Saada vihje

Tõrva loodusfestival algas meeleolukalt Tikste järve kaldal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akordionihelide saatel ilmusid järvepinnale kanuud. Nendel sõitjad hoidsid käes leegitsevaid tõrvikuid.
Akordionihelide saatel ilmusid järvepinnale kanuud. Nendel sõitjad hoidsid käes leegitsevaid tõrvikuid. Foto: Vello Jaska

Augustikuu teisel päeval paar tundi enne päikeseloojangut avasid tõrvalased Tikste järve kaldal kuuenda loodusfestivali “Las jääda ükski mets”.

Varem pole Tikste ürgorus taolisi üritusi korraldatud. Tõrva kammersaali tegevdirektor Ilmar Kõverik, kes on loodusfestivalide eestvedaja, leidis selle koha järjekordse suurürituse stardipaigana väga sobiliku olevat.

Kui päikesekiired veepinnale tumedaid varje joonistama hakkasid, alustas naisansambel Klassik Maie Kala juhendamisel laulu kodupaigast ja kaugetest mälestusteradadest. Samal ajal süttisid järve kaldal tõrvikud.

Laulu lõppedes lõid õhtuvaikuses kõlama akordionihelid. Muusika saatel triivisid Tikste sillal ootavate inimeste poole kanuud. Nende randumist toetati tugeva aplausiga.

“Aeg astub üha pikemate sammudega allamäge. Õhtuvarjud muutuvad aina tumedamaks ja päevad lühenevad, aga suviseid üritusi jagub Tõrvas veel küllaga. Üheks oodatumaks nende seas on loodusfestival,” ütles kohaletulnute poole pöördudes Tõrva linnapea Üllar Mölder.

“Loodusfestivali peakorraldaja Ilmar Kõverik on teinud ära suure töö, pannes meid mõtlema sellest, missugune hindamatu väärtus on metsadel. Võtkem osa üritustest, mis loodusfestivali aegu linnas toimuvad ja uskugem – meid ümbritseva looduse käekäik sõltub meist endist.”

Tallinna Tehnikaülikooli professor Rein Einasto ütles, et kodu ei ole mitte üksnes koht, kuhu me läheme tööväsimust välja puhkama. Kodu kätkeb eneses soojust, hellust, siiraid mõtteid ja tundeid, ootust ning igatsust. Kodu on see, mis meid teele saadab ja tagasi kutsub. “Hoidkem oma kodu ja kõike seda, mis meie kodukohta ja koduõue ümbritseb. Hoidkem oma kalli Eestimaa loodust,” sõnas paekiviteadlane Einasto.

Ta tõi esile kaks paljutähenduslikku märksõna – “kultuur meis” ja “meie kultuuris”. “Meie, inimesed, oleme kultuuri kandjad. Ja mida haritumad ning informeeritumad me oleme, seda kiiremini ning valutumalt saame üle ühiskonnas esile kerkivatest väärnähtustest. Seda kiiremini taipame, et peame loodusesse suhtuma suure lugupidamisega ja säästvalt,” ütles Einasto.

Lilleseadja Hille Kangro ütles, et ta on juba üheksateistkümnendat korda samalaadsel üritusel. Ta ei kahetse, et on need päevad Tõrvas veetnud. “Olen veendunud, et Ilmar Kõverikul jätkub vaimuerksust ja jõudu järgmiste loodusfestivalide korraldamiseks.”

Mitmevärvilistes rahvarõivastes naised pakkusid kõigile äsja metsast korjatud mustikaid ja puhast allikavett.

Kommentaarid
Tagasi üles