Eesti Pandipakend kogus juulikuus Eesti tarbijatelt 10 miljonit pandimärgiga joogipakendit, mis on ligi 70 korda enam kui tagatisrahaga koormatud joogipakendi seaduse jõustumiskuul mais. Juulikuu lõpuks oli Eesti Pandipakendiga liitunud üle 3000 pakenditagastuspunkti kogu Eestist ning kaubamärgiregistrisse kantud rohkem kui 1000 toodet.
Eesti Pandipakendi juhatuse liige Oleg Epner ütles, et kuum suvi ning tarbijate kaasatulek on taganud pandimärgiga pakendite ülikõrge tagastusaktiivsuse. Kui mais laekus loenduskeskusesse Muugal 150 000 joogipakendit, siis juulis võeti igal tööpäeval vastu pool miljonit pakendit, mis teeb kokku 10 miljonit pakendit. Oleg Epneri hinnangul nõuab rekordiline tagastatud joogipakendite hulk paindlikkust kõigilt osapooltelt, eeskätt kaubanduselt ja logistikalt.
Tagamaks pandipakendite tõrgeteta kogumise kõigis Eesti piirkondades toimus 1. augustil Eesti Pandipakendi ja kaupmeeste ümarlaud, kus arutati joogipakendite kogumise, maksetähtaegade, transpordi ja tarbijate teavitamisega seotud küsimusi.
Eesti Pandipakendi ettepanekul hakkavad osapooled senise “kord kuus” põhimõtte asemel arveldama kaks korda kuus, samuti võimaldab Eesti Pandipakend laekunud pakendikoguse ulatuses kaupmeestele ettemaksu tegemist. Ümarlauale kogunenud kaupmehed lubasid omalt poolt viisakat teenindust joogipakendeid tagastavate klientide suhtes ning infomaterjalide senisest paremat väljapanekut.
“Otsime kompromisse ja lahendusi eeskätt maapiirkonna kauplustega, sest suuremad jaemüügiketid, nagu Selver, Prisma Peremarket, ETK ja tarbijate ühistud, on tagasivõtukohustusega hästi hakkama saanud,” kommenteeris Epner.