Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste peredest eraldamise ennetamiseks pakub sotsiaalministeeriumis valminud hoolekandekontseptsioon välja laste hoolekande rahastamissüsteemi muutmise. Ka näeb kontseptsioon ette teenuste kvaliteedi tõusu ning lastekaitsetöötajate arvu suurendamise.
Praegu kavandab ja korraldab laste hoolekandeteenust kohalik omavalitsus. Riigi rolliks on üksnes asendushoolduse finantseerimine.
See on kaasa toonud olukorra, kus kohalike omavalitsuste poolt pakutakse lastele ja peredele minimaalselt sotsiaalteenuseid ning asendushooldus on kõige stabiilsemalt finantseeritud osa laste hoolekandest.
Kahjuks sattub kasuperedesse ja lastekodudesse sageli lapsi, keda nende kodus elamise ajal piisavalt ei aidatud. Abi saabub alles pärast lapse eraldamist perekonnast.
Kui kõiki laste hoolekandeteenuseid finantseeriks kohalik omavalitsus, pöörataks enam tähelepanu perede abistamisele, sest lapse ülalpidamine lastekodus on suhteliselt kallis.
Lastevanematele pakutavaks abiks võib olla pereabiline, lapsehoidja või tugiisik, võimalus kasutada paindlikku laste päevahoidu, varjupaik kriisiolukordadeks, transporditeenused, mitmesugune nõustamine, koduteenused ja vanemate sõltuvusprobleemide ravi kompenseerimine.
Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad tegelevad laste ja perede nõustamise, juhtumikorralduse, laste õiguste kaitse ja lastesõbraliku kogukonna edendamisega. Selleks, et lastekaitsetöötajad saaksid tegeleda kõigi abivajajatega ja seda just nii kaua kui konkreetne juhtum nõuab, on vaja rohkem spetsialiste.
Eestis on 2003. aasta andmetel 139 lastekaitsetöötajat, väiksemates kohalikes omavalitsustes teevad lastekaitsetööd sotsiaaltöötajad. Igapäevaselt lastekaitsevaldkonnas töötavate inimeste arvates oleks meil vaja juurde 171 töötajat. Lastekaitsetöötajate roll on tähtis ka kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja toetuste planeerimisel ja väljatöötamisel. Eriti olukorras, kus kogu laste hoolekanne oleks kohaliku omavalitsuse korraldada ja finantseerida. Lastekaitsetöö vajab haritud, kogemustega ja oma teadmisi pidevalt täiendavaid spetsialiste – see on samuti üks edendamist vajav valdkond, kus on suur roll ka lastekaitsetöötaja tööandjal.
Kui vanem lapse eest ei hoolitse, siis peab seda tegema riik. Eestis on kasutusel neli asendushoolduse liiki; lapsendamine, eestkoste seadmine ja perekonnas või hoolekandeasutuses hooldamine.
Kasuperedes on hooldamisel üle 3000 lapse ning lastekodudes 1500, kellest ligikaudu üks neljandik on puudega lapsed. Igal aastal lapsendatakse umbes 150 last, neist suurem osa võõrasema või -isa poolt.
Enamasti asub laps elama kas siis kasuvanemate juurde või hoolekandeasutusse. Kui lapse vanemad ei suuda lapse kasvatamisega toime tulla, on lapse eraldamist perekonnast siiski sageli võimalik ennetada. Seda saab teha näiteks peret toetavate hoolekande- ja teiste teenuste või toetuste abil.
Hoolekandekontseptsioon näeb ette ka teenuste kvaliteedi tõusu, asendushoolduse ennetamise ning lastekaitsetöötajate arvu suurendamise. Finantseerimine on kavas viia kulupõhiseks.
Teenuste kvaliteedi hindamiseks kehtestab kontseptsioon nõuded. Nii näitavad nõuded hooldamisele, mida hooldaja peab tegema.
Tema ülesanneteks on abistada last söömisel, liikumisel, riietumisel ja isiklikus hügieenis. Hooldaja kasvatab last, kujundab tema tööoskusi ja arendab tema võimeid, abistab teda kodus õppimisel ning võimaldab tegeleda huvialadega. Ka aitab ta lapsel säilitada tervist ning põetab teda haiguse korral, sealhulgas teeb koduseid raviprotseduure ja koostöös spetsialistidega korraldab lapse ravi ja rehabilitatsiooni.
Hooldaja või kasvataja puhul on nõutav sobiv haridus, täiendusõpe ja töökogemus. Oluliseks kvaliteedi näitajaks on laste ja hooldajate arvu suhe. Mida vähem lapsi on ühe hooldaja kohta, seda rohkem on võimalik lapsega personaalselt tegeleda.
Teenust hinnates pannakse rõhku ka keskkonnale, näiteks ruumide arvule ja suurusele, ohutusele, loomulikule valgustusele ja korrashoiule. Iga teenuse puhul on oluline, et asjaajamine sujuks ladusalt ning kõik osapooled teaksid, mis on nende roll. Näiteks mida peab tegema lastekaitsetöötaja, lapsevanem või tema õiguslik esindaja, lastekodu kasvataja ja laps ise.
Lähiajal hakkavad kehtima nõuded perekonnas hooldamise teenusele. Lastekodudele esitatavad nõuded juba kehtivad, kuid vajavad uuendamist. Uus kontseptsioon laiendab lastekodu teenust nii, et hooldusteenust saab edaspidi lisaks asutusele pakkuda ka hooldaja juures kodus.
Teenuste nõuded ei tohi segada normaalset elamist, kuid peavad samas tagama, et riskid oleksid viidud miinimumini. Laste huvides on näiteks nõuda puhtust, kvaliteetset toitu ja kasvatajateks inimesi, kes saavad hakkama lastega suhtlemisega. Nõuded on olulised ka selleks, et täituksid nii laste kui ka kogu ühiskonna ootused.
Nii eeldatakse, et lapsed tuleksid oma eluga toime ka täiskasvanuna ning et nende igapäevaelus lastekodus või kasuperes oleks võimalikult vähe muresid. Lisaks võimaldavad nõuded kontrollida teenuste kvaliteeti.
Kõrgekvaliteedilisi teenuseid ei saa väikese raha eest. Praegu lastekodudele minev raha ei võimalda tööle võtta piisaval hulgal hea erialase ettevalmistusega kasvatajaid. Ka peaks suurem olema kasuperedele makstav laste ülalpidamisraha. Hoolekandekontseptsioonis on seatud eesmärgiks maksta teenuste eest tegelikku hinda, kasutades hinna väljaarvutamiseks vastavaid metoodikaid.