/nginx/o/2013/10/04/2459113t1h1a77.jpg)
Eesti Naiskodukaitse ja jõustruktuuride esindajad avasid Valga piirivalvelinnakus isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni hoone seinal ennesõjaaegse Naiskodukaitse Valga ringkonna esinaise Ellinor-Juliane Aaremäe auks mälestustahvli.
Naiskodukaitselased avasid Valgas mälestustahvli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahva kogunemise ajal kõlasid isamaalised laulud. Pühaliku meeleolu lõi Eesti Vabariigi hümn Kaitseliidu Tartu maleva koorilt.
“On hea, et naiskodukaitselased oskavad endiste tegijate töödest lugu pidada. Ellinor-Juliane Aaremäe tegevus Naiskodukaitses väärib austust ja lugupidamist ning järgimist. Nimetahvel, mille me tema auks avame, on igati aja- ning asjakohane,” ütles Naiskodukaitse esinaine Dagmar Mattiisen nimeplaadi avamist sisse juhatades.
Aaremäe elust ja tegevusest rääkis Valga piirivalvepiirkonna logistikaülem major Meelis Kivi.
Aaremäe sündis 12. märtsil 1889. aastal Viljandis sepatöökoja omaniku Karl Lasseli peres. Hariduse sai ta Viljandi tütarlastekoolis ja Tartu Puškini gümnaasiumis. Enesetäiendamise eesmärgil siirdus Moskvasse. Seal sai ta saksa keele koduõpetaja kutse. Algas tema pedagoogitee. Ta töötas Võru linna algkoolis, Simuna haridusseltsi koolis, Hargla kihelkonnakoolis ning pikemat aega Valga linna I algkoolis.
Õpetajatöö kõrval jätkus Aaremäel tahtmist ja jõudu ühiskondlikuks tegevuseks. Aastail 1922–1923 oli ta Valga Naisseltsi esinaine, võttis osa langenud vabadussõdalaste haudade korrastamisest Valgas ja naisliikumise organiseerimisest.
Aaremäe oli üks Naiskodukaitse jaoskonna asutajaid ja selle esimene esimees ning Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna juhatuse liige. 24. aprillist 1932 sai temast Naiskodukaitse Valga ringkonna esinaine. Sellel ametipostil oli ta kuni Naiskodukaitse laialisaatmiseni.
Väga töömahukas ja vaevanõudev oli suurõppustel ja manöövritel organiseerida kaitseliitlaste toitlustamist. Polnud harvad juhud, kui toidujärjekorda astus ligi 1700 kaitseväelast.
Naiskodukaitse õlul oli sanitaaralane tegevus. Tähtis oli ka Naiskodukaitsele raha ja toetuste kogumine.
Aaremäel jätkus jõudu kaasa lüüa Valga Õpetajate Seltsi juhatuse töös, naiste karskusseltsi tegevuses, olla Valga linnavolinik jne.
Ellinor Aaremäe oli hea isamaaliselt meelestatud kõnemeister. Aktiivse ühiskondliku tegevuse eest autasustati teda Kaitseliidu III klassi Valgeristi ja Naiskodukaitse teenetemärgiga ning Allveelaevastiku Sihtkapitali I järgu teenetemärgiga.
Tegevuse kodumaa heaks katkestas Nõukogude okupatsioon. Kaks korda saadeti ta Tomski oblastisse asumisele. Kui ta lõpuks taas kodumaa pinnale jõudis, oli tervis murtud. Kuni pensionile minekuni töötas Aaremäe kooliõpetajana. Ta suri 10. veebruaril 1972 ja on maetud Valga Metsa tänava kalmistule.
Kui naiskodukaitselased olid nimetahvlilt katte eemaldanud, laulsid kõik isamaalise laulu “Hoia, Jumal, Eestit”.
“Mul oli au tunda Ellinor Aaremäed. Olin ka tema muldasängitamise juures. Tean, et tema piiritu viha võõrvõimu vastu oli surmast tugevam. Tehkem nii, et lilled selle nimetahvli ees ei närbuks iialgi,” ütles Valga Jaani koguduse õpetaja Peep Audova nimetahvlit sisse õnnistades.
Lilled nimetahvli ette asetasid Naiskodukaitse esindajad, Valga maleva pealik kapten Rein Luhaväli, Valga piirivalvepiirkonna ülem major Tõnu Reinup, politseijaoskonna ülemkomissar Tõnu Kürsa, Tiina Tojak Sõjahaudade Hooldeliidust, Valga linna- ja maavalitsuse esindajad jt.