Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2460369t1h6e92.jpg)
Iiri Vabariik hõlmab 80% Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire.
Iirimaa pindala on 70 280 km², rahvaarv 3 883 000, keeled iiri-gaeli ja inglise. Umbes 10% iirlastest peab emakeeleks iiri keelt, ülejäänud suhtlevad omavahel inglise keeles.
Iiri Vabariigi pealinn on Dublin, rahaühik euro.
Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Maa keskosa on tasane, seal asuvad suured rabad on täis turvast, mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Rannikut ääristavad madalad mäestikud. Kliima on pehme ja niiske.
Tööstus on peamiselt koondunud Dublini, Corki ja Limericki ümbrusse – kolm viiendikku rahvastikust elab tänapäeval linnades. Ent põllumajandusmaana on Iirimaa kuulus oma piimatoodete, näiteks või poolest. Euroopa Liiduga ühinemise järel on vabariik muutunud jõukaks, sest Euroopa Liidu toetused on aidanud moderniseerida põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid.
16. sajandil läks Iirimaa Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Šotimaalt. Kui Iirimaa 1921. aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja–Iirimaa kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimesi katoliiklased.