Jõustruktuuride esindajad meenutasid Johann Pauli

Jõustruktuuride ja üldsuse esindajad tähistasid Põdrala vallas Kolmsilma talu õuele püstitatud mälestuskivi juures Eesti vabadusvõitleja ning teise Piirivalve ülema kolonel Johann Pauli 115. sünniaastapäeva. Foto: Vello Jaska

Kolonel Johann Paul ei vaja põhjalikumat tutvustamist. Nagu paljude teiste kuulsate Eesti sõjameeste, nii on ka tema nimi tulevastele põlvedele jäädvustamiseks kivisse raiutud. See mälestuskivi asub Valgamaal Põdrala vallas Kolmsilma talu õuel.

Valga piirivalvepiirkonna, Kaitseliidu Valgamaa maleva, Tõrva linna ning Helme ja Põdrala omavalitsuste esindajad ning ümberkaudsed inimesed kogunesid kolonel Johann Pauli mälestuskivi juurde, tähistamaks tema 115. sünniaastapäeva. Suursündmuse auks saabus kohale ka Piirivalve Ohvitseride Kogu juhatuse esimees major Arvo Reinsalu.

Thea Leitmaa esitas süntesaatoril isamaalisi lauluviise.

Põhjalikuma ülevaate kolonel Johann Pauli elust ja tegevusest sõjamehena ning teise Piirivalve ülemana tegi major Kivi.

Johann Paul sündis 15. jaanuaril 1891. aastal Põdrala vallas Kolmsilma talus. Pärast Tartu õpetajate seminari lõpetamist töötas ta Otepää kihelkonnakoolis õpetajana. Maailmasõja puhkemise järel 1914. a mobiliseeriti nooruk 355. Liivimaa maakaitseväe pataljoni.

Lipnik Johann Paul pääses tagasi kodumaale enne Vabadussõja algust. 1918. aasta 2. detsembril mobiliseeriti ta Eesti rahvaväkke. Tema teenistuskohaks sai Tartus loodava 2. jalaväepolgu staap. Pärast sõja lõppu aprillis 1920 edutati Paul polgu adjutandiks. Sama aasta septembris anti talle alamkapteni aukraad.

10. jaanuaril 1923 sai Paulist Piirivalve Valitsuse ülema Hans Kurvitsa adjutant. Ta läbib aastase ohvitseride täienduskursuse ja lõpetab töö kõrvalt ka humanitaargümnaasiumi. See oli nõutav edasiõppimiseks kõrgemas sõjakoolis, mille lõpudiplomi omamine oli iga püüdliku ohvitseri auasi.

Johann Paul abiellus Sangaste suurtalust pärit Elisabeth Grossiga. 27. juulil 1927 sündis perre poeg Ülo. Samal aastal sai Paulist Piirivalve Valitsuse üldosakonna ülem. 1936. aastal asus juba kolonelleitnant õppima kõrgemas sõjakoolis. Selle lõpetamine tõi kaasa 1939. aastal ülendamise koloneliks. Sama aasta detsembris, kui kindral Ants Kurvits erru läks, määrati kolonel Johann Paul Piirivalve Talituse ülemaks. Sellele ametipostile jäi ta 1942. aastani, mil sakslased idapiiri oma kontrolli alla võtsid.

21. septembril 1944 lahkus kolonel Paul Punavägede eest koos perega Rootsi ja sealt edasi Kanadasse. Ta suri 10. augustil 1961. aastal Montrealis.

Major Kivi tutvustas kohalolnuile ka raamatuid, milles on juttu Johann Pauli elust ja teenistuskäigust.

Vaimuliku talituse viis läbi Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting.

“Sügav isamaa-armastus ja vankumatu usk Jumalasse aitas meie rahvast edasi võitluses vabaduse eest. See usk andis julgust vastu astuda Vene ja Saksa röövvallutajatele. Olgu Johann Pauli elu ja teenistuskäik lahinguväljadel ning teise Piirivalve ülemana meile kõikidele eeskujuks,” ütles Lasting.

Kohalolnud asetasid kolonel Pauli mälestuskivi jalamile lilli.