Maailmameister Alfred Kuke sünnist möödub laupäeval sada aastat

Omaaegne laskespordi maailmameister Alfred Kukk sündis 4. veebruaril 1906. aastal Otepää vallas Saare talus. Ta isa oli tunnustatud külasepp.

Alfredil tuli koos vanemate vendade Elmari ja Arnoldiga läbi teha nii karjapoisiaastad kui ka leiba teenida sulaspoisina.

Kooliteed alustas Alfred Elistvere valla Õvanurme külakoolis, kus koolijuhataja oli tema tädipoeg. Haridustee jätkus 1916. aastal kõikidel poistel kohalikus Kastolatsi vene õigeusu kihelkonnakoolis, mis töötas vene õppekeelega.

Eesti Vabariigi koolireformist tulenevalt läksid vennad 1919. aastal õppima Vana-Otepää algkooli, mille Alfred lõpetas 1921. aastal. Kooliraha vähesuse tõttu võimaldati edasiõppimine Otepää gümnaasiumis vaid nooremal vennal Alfredil, kes lõpetas gümnaasiumi 1926. aastal 3. lennu koosseisus.

Laskespordi radadel

Alfredi venna Arnoldi lapselapse Sirle Kuke kogutud andmetel (Otepää keskkoolis 1985. aastal koostatud kodu-uurimistöö “Mälestusi vanaonust, viiekordsest maailmameistrist laskmises Alfred Kukest”) selgus, et pärast Otepää gümnaasiumi lõpetamist läks Alfred õppima Tallinna Tondi sõjakooli. Usina õppurina pälvis ta sõjakooli lõpetamisel (1928) 100 krooni preemiaraha.

Tegevus jätkus armeeteenistuses Valgas, soomusrongi üksuses. Alfred Kukk oli kehaliselt hästi arenenud, hea tervisega ja igati sitke poiss. Ta ei olnud kaotanud huvi sporditegevuse vastu. Sõjaväeosas ei jäänud see märkamata. Siin tunti erilist huvi laskespordi vastu. Ka Alfred Kukk sattus laskesportlase radadele.

1929. aastal toimusid Valgas traditsioonilised laskevõistlused Valga maakonna laskurklubi koondise ja sõjaväeosa paremate laskurite vahel. Ka Alfred Kukk kuulus sõjaväe 10-liikmelisse võistkonda.

1930. aastal toimusid Soomes Põhjamaade ohvitseride laskevõistlused, milles osales ka seitse võistlejat Eestist. Võistkonda kuulus ka Alfred Kukk. See võistlus oli esimene, kus välisvõistlusest võttis osa ka Eesti laskevõistkond.

Põhjamaade ohvitseride laskevõistlusest võttis osa ka tollane üldtuntud püstolilaskur Timonen. Ta olnud huvitav mees, lühikest kasvu ja jässakas.

Alfred Kukk meenutas, et võistluse ajal sattunud ta Timoneni kõrvale. Huviga jälginud ta tema tegevust. Imestus olnud suur, kui selgunud, et Kukk oli lasknud Timoneniga võrdse tulemuse. Ta tuli lõpptulemusena teisele kohale. Teine võistleja oli suutnud välja lasta rohkem 10-punktilist tulemust, mis andnudki temale esikoha.

Laskevõistlusi oli jälginud ka tollane laskespordihuviline Soome peaminister. Pärast võistlust oli peaminister tulnud Alfred Kuke juurde, õnnitlenud teda lasketulemuste puhul ja soovinud edaspidiseks kordaminekuid. See oli olnud meeldiv üllatus ja tunnustus. Võistlustel oli Eesti võistkond saavutanud hinnatava teise koha.

1931. aastal maailma meistrivõistlustel Poolas (Lvovis) Eesti võistkonnal edu ei olnud. Relvad olid olnud viletsavõitu, kuid kogemusi oli saadud omajagu.

1933. aasta maailma meistrivõistlused peeti Lõuna-Ameerikas. Eestlastel tuli sellest võistlusest loobuda, sõit sinna oleks olnud liiga kulukas.

1935. aasta meistrivõistlused viidi läbi Roomas. Eesti võistkond osales nendel võistlustel. Alfred Kukk pidi aga haigestumise tõttu jääma võistlustest eemale. Rõõm oli teada saada, et Eesti võistlejad saavutasid väikekaliibrilisest püssist lamades laskmisel esikoha. See andis lootust edaspidiseks.

Valmistumine Soome sõiduks

1937. aasta meistrivõistlused toimusid Eestimaale võrdlemisi lähedal – Helsingis. Võistlusteks valmistuti hoolikalt. Meie võistkonda rõõmustanud ka Eestis valmistatud Arsenali tehase relvad. Neid loeti maailma paremate hulka ...

Enne Soome võistlustele sõitmist peeti Eestis ligi poole aasta vältel nn eelvõistlused. Lõppvõistlus toimus vahetult enne Soome sõitmist. Eel- ja lõppvõistluse tagajärjed liideti kokku, kogu ettevõtmist nimetati laskemaratoniks. Auhind oli ahvatlev – kastitäis hõbenõusid 12-liikmelisele seltskonnale. Kokku oli komplektis 50 eset. Selle auhinna võitis Alfred Kukk.

Ees seisis Helsingi! Alfred Kuke võistluskaaslasteks olid E. Kivistik, G. Lokotar, H. Kivioja ja A. Liivik. Võistlused toimusid 1937. aasta augustikuus ja kestsid peaaegu kolm nädalat. Võistlustel teiste riikide võistkonnad Eesti võistlejatele suurt tähelepanu ei pööranud, sest nendelt ei oodatud häid tulemusi.

Võidumaadeks peeti Soomet, Šveitsi, Rootsit, Jugoslaaviat, Saksamaad või USAd. Huvipakkuvalt oli kirjutanud üks Soome ajaleht, et Eesti võistkonda ei tohiks alahinnata.

Iga ala rahvusvõistkonnas oli olnud viis võistlejat. Delegatsiooni koosseisu kuulunud inimesi muidugi rohkem. Eesti esinduse liikmete koguarv oli ulatunud kolmekümne piiridesse. Alfred Kukk võttis osa Eesti võistkonnas väikekaliibrilise püssi laskmisest püstiasendis, täiskaliibrilise vabapüssi laskmisest püstiasendis, põlvelt ja lamades. Tulemusi arvestati ka kolmes asendis kokku. Esimese maailmameistri tiitli sai Alfred Kukk meeskonnavõistluses väikepüssist püsti laskmises – 1852 silma, millest Alfred Kuke arvele jäi 364 silma (40 lasku).

Võistluse naelaks oli laskmine vabapüssist 30×40 lasku Argentiina karikale. Selles võistluses tuli Eesti võistkond võitjaks maailmarekordilise tulemusega – 5526 silma. Argentiina karikas Copa Argentina oli võidetud.

Alfred Kukk võitis nendel võistlustel kokku viis maailmameistri kuldmedalit. Ta võttis osa veel vabapüstoli maailmameistrivõistlusest, kus saavutas teise koha.

Eesti võistkond tõi koju 6 meeskonna ja 4 individuaalset meistrikulda ning arvukalt eriauhindu. Kõige hinnatavamaks oli kahtlemata Argentiina valitsuse poolt juba 1908. aastal välja pandud rändauhind, hõbedane Argentiina karikas. Välimuselt tuletas see mõneti meelde Russalka mälestussammast Tallinnas. Karikal oli seisva naise kuju, kes kahe käega hoidis võidupärga. Kuju kaalus kolm puuda (ligi 50 kg), oli umbes meetripikkune.

Võistkond saabus 10. augustil 1937. a Tallinna kodusadamasse. Asutused, ärid ja tööstusettevõtted olid suletud. Rahvamassid olid tulnud sadamasse vastu võtma võidukat võistkonda. Eesti Vabariigi president Konstantin Päts kinkis igale võistkonna liikmele nimelise kuldkella. Taaskohtumine oli südamlik ja meeldejääv.

1939. aastal toimusid maailmameistrivõistlused laskmises Šveitsis (Luzernis). Eesti laskevõistkond kaitses seal edukalt kättevõidetud Argentiina karikat. Alfred Kukk võttis veel osa väikekaliibrilise püssi laskevõistlusest, kus jäi teisele kohale. Auhinnaks sai ta hinnalise Šveitsi taskukella.

Alfred Kukk pidas võistlusreisi Šveitsi oma elu kõige ilusamaks. Suure kaasaelamisega jutustas ta suurepärasest Šveitsi loodusest, sealsetest mägedest ja veesilmadest. Hea sõnaga meenutas ta Šveitsi külalislahkeid inimesi.

Alfred Kukk oli 10 aasta jooksul (1929–1939) osa võtnud ligi neljasajast laskevõistlusest. Ta võitis viis maailma meistrivõistluste kuldmedalit, ühe maailma laskmise meistrivõistluste hõbemedali ja ca 350 eriauhinda. Kurbusega oli ta sunnitud meenutama, et suur osa kõigist neist oli sõjakeerises kaduma läinud.

Alfred Kuke vabapüssist 1937. aastal lastud püstiasendi rekord 365 silma püsis 33 aastat (selle ületas Rein Horn 1970. aastal). 1938. aastal püstiasendist lastud vabapüstoli rekord 547 silma püsis 25 aastat (selle ületas Vaino Kaasik 1963. aastal).

Rahulolevana tunnistas Alfred Kukk, et tema elu kõige helgemad mälestused seostuvad just laskespordiga, paljude võistlusreisidega ja maailma vaatamisväärsuste nägemisega.

Teise maailmasõja rasketel aastatel tuli Alfred Kukel teenida Nõukogude armees. Tema sõjatee viis ta välja Velikije Luki veriste lahinguteni. Sõjaväeteenistuses tõusis ta kindral Lembit Pärna adjutandi kohale. Ta sai aga tunda usaldamatust ja salakaebuste tagajärgi, mis viis ta vangina kümneks aastaks NSV Liidu põhjapiirkonna söekaevandustesse, kust tal õnnestus vabaneda alles 1956. aastal. Vabanedes taastati ka tema poolt väljateenitud majori auaste.

Vanaduspäevad veetis Alfred Kukk Otepää mail, elas Pühajärve aedlinnas, kohtus sageli Otepää keskkooli spordilembeliste õpilastega, võttis osa ühiskondlikust tööst.

Suuremaks ettevõtmiseks tema poolt jäi Pühajärve lähistele oma kodu rajamine ja koduümbruse maitsekas kujundamine. 31. oktoobril 1981. aastal lakkas tuksumast nimeka maailmameistri ja heatahtliku inimese Alfred Kuke süda. Ta maeti austusavalduste saatel Otepää uuele kalmistule.