/nginx/o/2013/10/04/2461003t1ha02a.jpg)
Koduelektroonikakaupade müüjad täheldavad trendi, et aasta-aastalt väheneb nn Ameerika-tüüpi kohvimasinate müük. Sellevõrra on aga kasvamas espressomasinate populaarsus. Põhjus on lihtne – maitsvam ja aromaatsem kohv.
Valga +— Elektroonika kaupluse juhataja Ingrid Liivak näitab espressomasinaid, mille hinnad algavad poolteisest tuhandest kroonist ja lõpevad umbes nulli võrra suurema numbriga. Kuid on veelgi kallimaid mudeleid.
Hinnaskaala alguses on näiteks aparaadid, milles kasutatakse pressitud kohvipurupadjakest. Siin kohvisõbral suurt kaasa rääkida ei ole – reguleerimisvõimalusi suurt pole. Kuid tavalisest filterkannust maitsvamat kohvi saab sellest aparaadist kindlasti.
Küllap on igaüks kogenud ninasõõrmetele palsamina mõjuvat aroomi, mis tekib kohviubade jahvatamisel. Seda lõhna iseenesest kohvi valmimise protsessi juures ei tunne, kuid joogi maitse- ja lõhnaomadustele tuleb igal juhul kasuks, kui masin ka jahvatamisega tegeleb.
Liivaku sõnul on espressomasinate juures üks olulisemaid näitajaid surve – alla 15 bari ikka õiget asja ei saavat. Piisava surve korral on kohvi ja vee kokkupuuteaeg lühike ja just nii valmibki hüvade maitseomadustega rüübe.
Üks erinevus mudelite vahel on viis, kuidas toimub piima vahustamine. Üks võimalus selleks on valada tassi piim ja seda vastavast kraanist väljuva auruga töödelda. Seejärel on kord kohvi käes.
Teine ja Liivaku jutu järgi parem variant on piima sissetõmbesüsteem. “Masin tõmbab topsist piima sisse ja laseb selle läbi süsteemi. Tekkiv piim on mõnusalt õhuline,” rääkis kaupluse juhataja. On mudeleid, millele saab poest kaasa ka spetsiaalse piimatermose.
Piimast veel niipalju, et rammusa maapiimaga espressomasinat piinata ei maksaks. Piimarasvad ummistavad süsteemi, pealegi pole sellega lootust just seda kõige õigemat vahtu saada. Parim rasvaprotsent on umbes kaks ehk mida lahjem piim, seda parem.
Tuntuimad espressomasinate tootjad on Siemens (Saksamaa) ja Jura (Šveits). Liivaku kinnitusel on Siemens ja Jura kumbki ise töötanud välja oma tehnoloogia ja selle patenteerinud ning oma toodangu headust juba tõestanud.
Jura on kaubamärk, mis väidetavalt kohvimasinate hulgas on sama klass nagu Mercedes autode hulgas. “Neil on eriline aroomiseadeldis. Kõigepealt doseeritakse väike kogus vett kohvipulbrile ja hoitakse lühikest aega justnagu väikeses kambrikeses. Siis lastakse ülejäänud vesi,” kergitas Liivak katet seadeldise hingeelult. Ka on need masinad vaiksemad kui teised.
N-ö targemad (ja kallimad) aparaadid näitavad kasutajale ära, millal vajavad hooldust-puhastamist (müügil on vastavad tabletid). Displeiga varustatud mudelid annavad märku kas sümbolites või tekstina sellest, milline režiim parasjagu valitud on – kas tulekul on espresso, tavaline või kange jook.
Kindlasti peaks espressomasina ostja kasutama head kohvi. Igal juhul tuleks sel teemal müüjaga rääkida, tema oskab õigeid marke soovitada.
Kohvi (tavaline, caffe latte, latte macchiato, cappuccino) pole ainus jook, mida targema espressomasinaga teha annab. Sellest saab ka kuuma vett, et teha teed ja valmistada kakaod. Kui rohkem aega ja soov millegi erilisega end hellitada, võib teha kihilisi (triibulisi) kohvijooke.
“Ühes keskmises peres, kus on ema-isa ja paar last, kus võib näiteks hommikulauas olla erinevaid joogisoove, osutub selline masin päris kasulikuks,” pakkus Liivak. “Ja see poleks raiskamine. Sageli tehakse tavalise filterkannuga suurem kogus kohvi, millest osa ära valatakse. ”
Kõige kallimad espressomasinate mudelid, mille hind võib ulatuda 60 000 kroonini, on nn integreeritavad. Need on ühendatud veesüsteemiga ja asuvad mööbli sees.
Kuid ükskõik, kas espressomasin on odavam või kallim, lubab Ingrid Liivak hüvasid maitse- ja aroomielamusi. Miks mitte isegi paremaid kui mõnes kohvipoes – seal on masinad reguleeritud mingite üldlevinud keskmiste näitajate järgi. Koduses kohvikus saab igaüks ise timmida.