Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2461187t1h259a.jpg)
Küllap on igaüks näinud mõnes komöödiafilmis kaadreid, kus mõned voodid (eelkõige haiglates) nupulevajutusega keskelt kokku-lahti käivad. Ega see nii ulmeline teema olegi. Valga kaupluses Rave mööbel on näiteks analoogne kaup müügil.
Õnneks pole voodid nimetatud poes sellised, kus lamaja sügavat painutust võiks kas või kogemata kogeda. Peatsi maksimaalne tõusunurk jääb 70–75 kraadi piiresse, jalutsiosa veelgi vähem.
Need madratsid ja karkassid, mida toodab Eesti oma mööblitööstus Resvok, on mõeldud eelkõige mugavuse ihalejaile.
“Elektritoitel puldiga juhitav mootorvoodi muudab nauditavamaks nii õhtused raamatulugemised kui televiisorivaatamised. Voodil on kaks mootorit, mis tõstavad eraldi peatsi- ja jalutsiosa. Täpselt niipalju, kui keegi soovib. Mugavuse pant on eelkõige Luxus Pocketi madrats,” rääkis Rave Mööbli juhataja Allar Koik. “Pannes kaks mootorvoodit kõrvuti, on elukaaslastel võimalik oma aset just endale mugavaks reguleerida teist segamata ja nii mõnigi sõnelus võib ära jääda.”
Kui peatsi tõstmine on rohkem nagu mugavuseküsimus, siis jalutsiosa kergitamine teenib pigem tervist ja heaolu – soovitatakse ju kõigil õhtul töölt tulles mõnda aega jalgu üleval hoida. Eelkõige neil, kel tööpäev suures osas jalgel möödub, aga ega see istuva töö tegijailgi mööda külgi alla jookseks.
Koigi sõnul on Resvoki mootorvoodiraamid (laiuses 80–120 cm) tugevad ja vastupidavad ning madratsid on polsterdatud kvaliteetse kangaga. “Kangas tagab kena väljanägemise ja nii on voodi peale praktilise otstarbe kandja ka justkui eraldi sisustuselement,” lausus ta.
Ta lisas, et Eestis on mootorvoodite kasutamine veel üsna vähe levinud nähtus. Skandinaavias seevastu nende populaarsus üha kasvab, ka naabrid lätlased näitavad üles meist suuremat huvi. Vanuseliselt on kasutajate hulgas lõviosas keskealised ja vanemad, noored on ükskõiksemad.
Madratsid on ortopeedilised ja neid saab kasutada ka tavalises voodis.
Koigi jutu järgi arvatakse sõna “ortopeediline” kuuldes, et see on kindlasti jäik ja kõva. Tegelikult see nii pole, selline madrats on hoopistükkis kehakumerusi ja -kaalu arvestav.
“Kui madrats vajub magaja all lohku, on selgroog pidevalt vales asendis ning lülidevahelised kõhred hakkavad hõrenema,” selgitas kauplusejuhataja.
Jäigal madratsil on neli–viis kohta (joonis 1), mis hakkavad kehale, eriti õla- ja puusapiirkonnale, tugevat survet avaldama. See häirib normaalset vereringet (“surev“ jalg, käsi või õlg) ja tekitab pinget selgroos, sest madrats ei ulatu vööpiirkonnas kehani.
Kui madrats on liiga pehme (joonis 2), vajub keha sellesse liiga sügavalt. Selgroog läheb paindesse, tekib seljavalu.
Vales asendis on inimene sunnitud end sageli pöörama, sest üks või teine kehaosa valutab. Nii halveneb une kvaliteet, mis omakorda kutsub ahelreaktsioonina esile vähenenud tegutsemisaktiivsuse, närvilisuse.
“Õige ehk ortopeediline madrats (joonis 3) suudab kehakuju järgida. Selgroog on loomulikus asendis ja pingetest vaba. Õla- ja puusapiirkonnale ei ole liiga tugevat survet, vööpiirkonnas on korralik tugi. Tagatud on normaalne vereringe,” seletas Koik.
“Kuid õige madratsi leidmine polegi eriti lihtne. Oluline on teada, et selle tähtsaim osa on vedruplokk. Igal juhul tuleks ostusoovi korral nõu pidada kogenud müüjaga,” jätkas ta, lubades volitatud edasimüüjana kümneaastast garantiid kõigile Resvoki madratsite vedruplokkidele ja diivanikarkassidele.