Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2461819t1hd4d6.jpg)
Ivo Meisner sündis 1944. aastal Valgas. Samal aastal emigreerus koos perekonnaga läände. Seejärel on ta elanud peamiselt Ameerika Ühendriikides. 1989. aastal Eestisse naasnud Meisner elab osaliselt sünnimaal.
Ameerikas juristiametit pidav mees ostis 2000. aastal Otepää lähedal looduskaunis paigas kinnistu – Metsatu talu.
Millal tekkis mõte hakata Metsatus turismiga tegelema?
“2000. aastal kohta esimest korda nähes mõistsin, et tegemist on võssakasvanud paradiisiga, kuhu võiks luua midagi tõeliselt suurepärast. Sel põhjusel omandasin 64hektarise kinnistu. Oma talus soovin turistile võimaldada meeldivat ajaveetmist nii suvel kui talvel – peaaegu aasta ringi.”
Rehielamus on osa ruume valmimas. Mis sinna tuleb?
“Ehitame teisele korrusele kuus kuni kaheksa sviiti. Esimesele korrusele tuleb bürookabinet ning baar ja tantsukoht. Suuremate nõupidamiste korraldamiseks valmib saal. Soovin rajada huvitava kompleksi, kavas on hakata põnevaid üritusi korraldama, tantsu, muusika, kunsti ja erilaadsete ettekannetega.”
Kellele oma tegevuse suunate?
“Tantsukoht ja baar oleks peamiselt mõeldud inimestele, kes siia puhkama tulevad, aga ka kohalik elanik on teretulnud. Majutusteenust kavatsen pakkuda maksujõulisele kliendile sõltumata sellest, kas tullakse Jaapanist või siitsamast Otepäält.
Keskendun sihtrühmale, kes naudivad samasugust sportlikku eluviisi nagu mina. Nad võiksid armastada ilusat loodust ja hubast olemist. Liigset luksust siin olema ei saa, küll aga elementaarsed mugavused.”
Koht asub looduspargi territooriumil. Kas see seab tegevusele piiranguid?
“Kuna talu kuulub looduspargi alla, siis tuleb tegevuses lähtuda loodussäästlikkusest. Siin langevad minu vaated looduspargi omadega hästi kokku. Koht väärib head kohtlemist ja suhtumist. USAs olen nõustanud kliente maa küsimustes. Minu orientatsioon on alati olnud keskkonda kaitsta ja säilitada.
Kliendid, kes on tahtnud oma suurema maalapiga midagi teha, on nõustunud sellega, et loodust tuleb austada. Minu klientideks on olnud ka looduskaitseseltsid. Siin püüan oma kogemusi rakendada. See, mida soovime teha, tuleb kasuks nii keskkonnale kui ka inimestele.
Olen maailmas palju ringi käinud ja väljast tulles oskan hinnata Eesti hästi säilinud loodust. Mujal maailmas jääb puhtaid paiku järjest vähemaks. Laiema pilguga vaadates võib öelda, et just puhas looduskeskkond on põhjus, miks Eestis on hea elada.”
Ettevõtmine nõuab vist omajagu tööjõudu?
“Armastan meeskonnatööd, mulle meeldib, kui inimesed üksteist mõistavad ja meelsasti koos töötavad. Ma ei soovi võtta palju palgatöölisi, kes lihtsalt käivad tööl üheksast viieni. Meil on olemas osaühing.
Kavatsen süsteemi üles ehitada nii, et enamik ettevõtmisse kaasatud töötajatest oleksid aktsionärid või osaühingu omanikud. Sel juhul ollakse paiga arendamisest isiklikult huvitatud.”
Ümaratest palkidest mätaskatusega majake on hubane ja loodusega hästi sulanduv. Kuidas see maja sündis?
“Selle lasin ehitada vana aida asemele hooneks, milles elada seni, kuni kestab ehitustegevus talus. Kukkus välja unikaalne ja meeldiv majake. Mätaskatus on inimestele huvitav, olen sinna külvanud lilleseemneid ning kesksuvel, kui värvilised lilled õitsevad, on see kihvt vaatepilt.”
Kas katuse hooldamise alla kuulub niitmine?
“Eelmisel suvel niitsin kaks korda trimmeriga. Sellega seoses meenub lustakas juhtum. 2004. aasta sügisel, kui olin Ameerikas, siis hoidis kohal silma peal Rein Metsar.
Talle helistati “Hommiku TV-st” ja sooviti teada, kuidas seda katust niidetakse. Rein viskas nalja ja lausus, et paneme mõned kitsed üles, nemad niidavad.
Kui televisioon avaldas soovi vaatama tulla, siis Metsar laenutas kaks kitse. Filmigrupp tuligi kogu kupatusega kohale. Kitsede katusele ja hiljem maale saamisest kujunes omamoodi show.”
Kas tegelete ka taimekasvatusega?
“On öeldud, et see maastik ei sobi põllumajanduseks. Ma ei mõtlegi euroturgu vallutada. Soovin eksponeerida ja ise nautida ehedalt naturaalset talupidamist.
Viljapõllud on ilusad. Põllupidamine ei ole eesmärk omaette, vaid eelkõige talumiljöö ja hõngu loomiseks. Siin kasvatatuga soovin toita ennast ja külalisi. Kavatsen oma rukkijahust leiba küpsetada. Vaimustun mõttest, kuidas võtan suurest leivaahjust labidaga leiba välja.
Juba mitmel aastal olen väiksemal pinnal nisu ja rukist kasvatanud. Eelmisel aastal oli nisu all kuus hektarit. Saagist lasime Hellenurme veskis jahu teha – enda tarbeks jagub nüüd mitmeks aastaks. Olen mõelnud linnaelanikele anda võimaluse maaelu nautimiseks.
Kindlasti on neid huvilisi, kes soovivad näha, kuidas vanal ajal talutöid tehti. Neile, kes soovivad, annaksin võimaluse talutöödes osaleda.
Õuel kasvavad marjapõõsad (must ja punane sõstar, karusmari) mõned astelpajud ja õunapuud. Plaanis on mustikaid kasvatada.
Siin on meil paar tiiki, millesse oleme toonud kalad. Seega saab kohapeal kalapüüdmist harrastada.”
Kasvatate maisi?
“Kuna Eestis magusmaisi ei viljeleta, siis mõtlesin proovida. Saak on olnud üsna korralik. Üritan maisi turustada hooajakaubana. Ühel laadal müüsime 5 kr tõlvik. Siinsamas korraldasime rahvapeo, kus maisi söömisest kujunes omamoodi show. Püstitasime lõkke, millele asetasime suure paja.
Näitasin kokkutulnutele, kuidas tõlvikuid keeta ja süüa. Inimesed sõid ja kiitsid, kõigile meeldis. Eelmisel aastal oli maisi all 0,5 hektarit, tänavu külvame hektari täis.”
Millega plaanite kliente suusatama meelitada?
“Minu talu ümbritsev maastik ja Otepää kant tervikuna on lausa loodud suusatamiseks. Kuna olen suusafänn, siis leidsin, et on mõistlik sellega seotud atraktsioone pakkuda.
Mulle meeldib siin väga suusatada, maastik on huvitav: metsad, lagendikud, tõusud, laskumised. Põhimõtteliselt on meil küllalt suur pindala, et külastaja, kes ei nõua pikemaid radasid, võib väga mõnusalt kas terve või pool päeva suusatada.
Ilma sama teed läbimata on siin 5 km rada, läbitud rada osaliselt korrates võib sõita 10 km. Olen märganud, et paljud külalised, kes siin on käinud, jäävad rahule sellega, et nad ei pea kuhugi kaugele minema ning kohalikud mugavused on kohe kättesaadavad.
Lähed uksest välja, paned suusad alla, teed oma ringi ära. Vahepeal võib saunas pesemas käia. Kui keegi tahab pikemat sõitu teha, siis paari kilomeetri kaugusel Otepääl saab teha nii pika sõidu, kui soovib, ja hiljem tagasi tulla.”
Kas kavas on pikemate radade loomine?
“Olen mõelnud, et ka põhja pool Otepääd võiksid olla samasugused matka- ja terviserajad, nagu teisel pool Nuustakut juba on. Siin on väga huvitav ja puhas loodus, samas pesitsevad mõned haruldased linnud. Ornitoloogidele võiks olla eesmärgiks siin oma aega veeta, täita linnuraamatut.
Matkaradade puhul tekiks võimalus lihtsamini ringi liikuda. Leigo ei ole siit kaugel. Siitsamast lähedalt kulges Tartu maratoni vana rada, selle võiks markeerida. Meie initsiatiivil on looduspark hakanud asja uurima. Mina ja veel mõned talude omanikud oleme väljendanud nõusolekut anda oma maa loodavate radade koostamiseks.
Ainuke, mida talunikud seal näha ei soovi, on ATV-d. Kooperatiivse suhtumise puhul ja looduspargi eestvedamisel oleks võimalik rajada ja hoida korras 15–30 km matkarada – suusarada igati atraktiivses maastikus.
Looduspargilt oli algprojekt olemas. Selle järgi pidi tulema 5 km matkarada, mis osaliselt kattub minu taluga. Paraku on looduspark öelnud, et nad matkaradu rahastada ei saa. Seega pole esialgu looduspargipoolset finantseerimist loota.”
Millal on kavas suusatalu valmis saada?
“Valmimine sõltub sellest, kui kiiresti leian õiged finantsallikad. Oma kogemustele tuginedes tean, et kehva rahastamise korral võib ettevõtmine nurjuda. Olen otsinud ja otsin endale partnerit, kellega koostöös ettevõtmine lõpule viia.”