Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2461971t1hdd51.jpg)
Nädalapäevad võõrustas Valga põhikooli rahvas õpilasi ja õpetajaid Itaaliast ning Rumeeniast. Lühikese ajaga põrmustus vana ütlus “külaline on hea kaks korda – kui tuleb ja kui läheb” – kurvad olid lahkumise pärast võõrustajad ja minejad.
Põhikooli õpetaja Jana Tolmats, kelle kodus peatus üks Itaalia tütarlastest, ütles, et lahkumiskurvastus haaras tema väikest tütart Emmatki. “Mulle ei meeldi kolmapäevad. Siis me nutame kõik,” oli tirts teatanud.
“Need olid õnnelikud päevad. Mul oli justkui neli tütart need seitse päeva,” rääkis Tolmats.
Eestlased räägivad siiski
Itaalia tüdrukute sõnul arvavad paljud nende kaasmaalased, et Eesti on väike riik, kus pole midagi vaadata. Neiud veendusid vastupidises – maa on väike ja ilus, seda tasub külastada. Vaatamata sellele, et täiesti erinev on nende omast siinne kultuur.
Kolme päeva jooksul, mil nad peredes elasid, nägid nad endi sõnul palju rohkem, kui oleks olnud võimalik turistina hotellis.
“Oleks ma enne teadnud, mida see toit sisaldab, poleks ma ilmselt söönud,” rääkis naerdes verivorsti söömise kogemusest Itaalia kooli õpetaja Rachele di Fiore. “Võitsin oma eelarvamuse – sööksin verivorsti teinekordki.”
Rumeenia poiste hinnangul said nad Eestis ilusa kogemuse osaliseks, väheoluline polnud nende jaoks ka suhtlemine vaid inglise keeles.
“Laialt on levinud arvamus, et põhjamaade inimesed on külmad, et nad ei näita oma tundeid,” ütles matemaatikaõpetaja Elena Badoi (Rumeenia). “Siin nägime, et räägite küll vähem kui meie või itaallased, kuid teis on soojust ja teil on suur süda.”
Nii tema kui inglise keele õpetaja Gratiela Schiopu kurvastasid vaid teatud osa siinse ajaloo kadumise pärast. Neile oli imelik näha, et meil on linnad, siin-seal paar majapidamist mitmekilomeetriste vahedega ja külasid sama hästi kui polevat.
Noored itaallased ja rumeenlased said osa ka koolitundidest. Rumeenia poisid ei olnud vaimustuses mõttest õppida Eesti koolis, küll aga meeldis idee Itaalia tütarlastele. Nende arvates on kabinetisüsteem parem kui nende oma, mille järgi nad kõik tunnid ühes ja samas klassiruumis veedavad.
Veel kolmepoolne
Praegu veel kolmepoolse projekti SMILE (Euroopa koolide koostööd toetav programm Comenius 1) Valga koordinaator, inglise keele õpetaja Lia Õispuu oli koosolemise eelviimasel päeval küll kurb, kuid üliõnnelik.
Ta meenutas tänuga di Fiorelt tulnud e-kirja, millest kõik alguse sai – projekt, mis avardab nii õpilaste kui õpetajate mõttemaailma ja silmaringi.
Arvatavasti on SMILEga peagi liitumas veel üks itaalia (Bari) ja üks Bulgaaria kool.