Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2462163t1hfe13.jpg)
Neljapäeval toimus Otepää raekojas kõnekoosolek, kus paarikümnele kuulajale esines Euroopa Parlamendi saadik, presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves. Kuulama olid tulnud teda presidendikandidaadiks esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Isamaaliidu Valgamaa piirkonna liikmed.
Toomas Hendrik Ilves kinnitas alustuseks, et praegu on veel väga vara öelda, mis juhtub ja kes saab tegelikult presidendikandidaadiks. Oma kõnes rääkis Ilves, et järgmistel aastatel saab üheks tähtsamaks teemaks Eestile olema energiaküsimus. Nafta hind ju pidevalt tõuseb.
Rääkides presidendi osast poliitikas ütles Ilves: “Meil ei saa olla sisepoliitilist või välispoliitilist presidenti. Ka suhted Venemaaga käivad aina rohkem Euroopa Liidu kaudu. Me ise ei peaks astuma Venemaaga sõnasõtta.”
Ta tõi näiteks veel paljusid maaelanikke puudutavad põllumajandusküsimused ja selgitas, et need ei ole enam Eestile välispoliitilised küsimused, vaid kuuluvad Euroopa Liidu sisepoliitika hulka.
Kommenteerides kuuldusi, nagu hakkaks ta presidendina represseerima endisi EKP liikmeid, ütles Ilves, et viimasel ajal on mitmed endised tippkommunistid hakanud hooplema, nagu oleksid nemad olnud Eesti iseseisvuse taastajad. Ta pidas vajalikuks meie riigi ajaloo mitmekülgset käsitlemist.
Presidendikandidaat rääkis ka vajadusest tagada jätkusuutlikkus riigis, mis tema sõnul ei saa olla ainult rahva iibe tõstmine. “Mis kasu on sellest, kui noored täiskasvanuks saanuna lahkuvad Eestist?” küsis Ilves.
“Mina tahaksin sellist Eestit, kust inimesed ei taha ära minna. Tuleb tagada inimeste sissetulekute ja elukvaliteedi tõus.” Elukvaliteedi all mõtles ta kõigepealt hariduse ja arstiabi taset. Küsimustele vastates rääkis Toomas Hendrik Ilves oma lapsepõlvest, kahest Eestist ja põllumajandustoetustest.