/nginx/o/2013/10/04/2462191t1hc010.jpg)
Kui Eestis ringi liikuda ja tähelepanelikult hooneid uurida, märkab silm neil domineerimas vanu ja hooldamata eterniitkatuseid. Et nende eluiga pikendada ja veidi jumet anda, võiks need üle värvida.
Igasugune katus ootab peremehelt kaitset ja iluravi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi firma Hagmans maaletooja, osaühingu Nordium tootekonsultant Ragnar Ratassepp ütles, et mitte iga värv ei sobi vanale asbestisisaldusega eterniidile.
“Selliseid värve enam suurt ei toodeta. Olemasolevad ei hakka peale, sest vana eterniit on väga erineva immutusega,” ütles konsultant.
Tema sõnul on Hagmansi spetsiaalne katusevärv sobiv nii eterniit- ja plekk- kui ruberoid- ja betoonkivikatuse katmiseks. Seega, kui elumajal on näiteks eterniit ja garaažil ruberoid, ei pea tegema jõupingutusi, et leida kauplusest erinevate tootjate riiulitelt üht ja sama tooni. Muu hulgas sobib see ka mänguväljakute värvimiseks asfaldil.
Puhasta ja värvi
Et katusel on värv pidevalt temperatuuri ja päikese mõjutada, peab kaetud pind pärast lahusti aurustumist säilitama teatud elastsuse. Kõnealuse firma toodete puhul on see garanteeritud, sest on valmistatud vajalikku omadust kindlustava akrüülpolümeeri baasil.
Eterniidi puhul soovitab Ratassepp esmalt katuse puhastamist survepesuriga. Siis peaks andma kolm nädalat kuivamisaega. Esimene kiht värvi kantakse peale lahjendatud kujul (näiteks lakibensiiniga), teine lahjendamata.
Kindlasti tasuks eelistada pintsliga võõpamist püstolvärvimisele, nii satub värv sügavamale pooridesse.
Survepesu asemel võib kasutada aianduspoodides pakutavaid hallituse, sambla ja vetikate tõrjumiseks mõeldud vahendeid.
Kogu värvimise mõte on katuse kaitsmises – vähenevad poorid ja praod, kuhu muidu satub tolm ning saaste, mille üle eelnimetatud floora esindajad vaid rõõmu tunneksid.
Plekk-katusegi korral peaks ennekõike ette võtma puhastamise. “Tikkurilal on spetsiaalne leeliseline, ammoniaagi baasil pesuvahend, mis eemaldab nõe ja uuelt plekilt tsinkõli,” kõneles Ratassepp. “Alati on soovitav kruntida rooste tõkestamiseks korstna ümbruses. Kui majaomanik otsustab, et teeb seda profülaktika mõttes kogu katusel, piisab ühest värvikihist. Muidu läheb kaks kihti.”
Ruberoid- ja bituumensindelkatust tuleb lahjendamata värviga katta kaks korda.
Peale värvide pakub Hagmans ka katusemassi, mida kasutatakse ruberoid-, bituumen- ja plekk-katuse renoveerimiseks.
“Üldiselt muutub ruberoid- ja tõrvatud katus viie-kuue aastaga rabedaks ja hakkab murenema. Juba esimeste muutuste ilmnedes peaks aga midagi ette võtma,” rääkis tootekonsultant bituumeni baasil valmistatud külmalt töödeldavast massist.
Katuse puhastamise järel tuleks pinna pehmendamiseks kasutada bituumenkrunti. Seejärel kantakse mass harjaga katusele. Nii tagatakse UV-kindel, vettpidav ja ilmastikukindel kate.
Välitrepp ja vundament
Ratassepa käest on küsitud, millega katta näiteks rõdupõrandat, samuti väljas olevat puit- või betoontreppi. Tema vastus on: sama firma ühekomponentsete vee baasil valmistatud värvidega (mille pinnatugevus on sisuliselt võrdne kahekomponentse epovärviga). Neis värvides sisaldub polüuretaansideaine, mis annab pinnale elastsuse ja UV-kindluse. Värv sobib ideaalselt kasutamiseks ka siseruumides.
Järgmine mure, mille vastu Hagmansilt rohtu leiab, on vundamendi niiskuse läbilaskvus ja seda eriti sulavete aegu. Selleks tuleb vundament väljast lahti kaevata ning suurem mustus maha pesta. Spetsiaalne niiskustõke kanda niiskele pinnale, lasta seejärel paar tundi kuivada ning võibki mulla tagasi ajada.
Täpsemat infot Hagmansi toodete kohta saab Valgas Ehituse ABCs, kus on vaatamiseks väljas ka stendid üht või teist viisi kaetud katusematerjali kohta. Lisaküsimuste tekkides on Ragnar Ratassepp nõus lahkelt neile vastama (tel 5656 1716).