/nginx/o/2013/10/04/2462367t1hf9a2.jpg)
Sellel nädalavahetusel on Valga–Valka kaksiklinna festival. Täna (8. juunil – toim.) vastavad kümnele küsimusele teineteise vastuseid kuulmata Valga linnapea Margus Lepik (37) ja Valka linnapea Vents Armands Krauklis (42).
1. Missugustel üritustel osalete sellel Valga–Valka kaksiklinna festivalil?
2. Mida peate sellel festivalil oluliseks?
3. Iseloomustage oma kolleegi.
4. Mis teile Valkas/Valgas meeldib?
5. Missugused on teie linna kõige suuremad probleemid?
6. Millal olete uhke, millal häbenete, et olete selle linna pea?
7. Kuidas suhtute teie või linnavalitsuse aadressil tehtud kriitikasse?
8. Mida võtaksite ette, kui teist oleks saanud üleöö Valka/Valga linnapea?
9. Mida arvate tervisejoomise kultuurist?
10. Kuidas aitavad hobid teid töös?
MARGUS LEPIK
1. Põgusalt kõigil. Paljud, nagu ajaloopäev, välisdelegatsioonide vastuvõtt on seotud ametikohustustega, paadirallil tahan kaasa lüüa, Eesti naiste suusakoondisega üritame võistelda, kõigist kontsertidest püüan läbi astuda, lapsega kavatseme esimest korda Tivolis ära käia. Palju energiat kulub välisdelegatsioonidega kohtumistele, et tulevikuprojektide üle nõu pidada.
2. Nii palju väliskülalisi kui seekord pole meil varem olnud, kuna sellele festivalile sõidavad Valga ja Valka sõpruslinnade delegatsioonid koos noortega, samas kohtuvad Euroopa kaksiklinnad.
3. Vents Krauklis on teada ning tuntud muusik ja rahvamees, alati lõbus seltskonnakaaslane, kellega on huvitav ja mõnus ka välisreisidel käia. Ta on sõnapidaja: mida lubanud, seda on teinud. On hea kolleeg. Tegeleme mõlemad europrojektidega ja kooskõlastame oma tegevused. Kui miski on Lätis hästi, soovitab ta meil ka nii teha, kui midagi Eestis paremini, soovitan talle.
4. Valka eelis on järv. Veskijärv on alati valgalastes kadedust tekitanud. Selle aasta sügisest on meil Pedeli vastu panna. Neil on ka laululava ja parkmets heade sportimisvõimalustega. Muus osas oleme neist ees.
5. Probleeme on palju ja kõigis valdkondades. Probleemide probleem on rahapuudus, mis ei võimalda teha kõike, mida tahaks. Vaja oleks rohkem ettevõtlikke inimesi.
6. Uhke olla olen rohkem saanud. Hea tunne on, kui mõni objekt on valmis või üritus lõpule jõudnud. Viimane oli spordihalli valmimine.
Piinlik on alati, kui mõni linnakodanik viitab kohtadele, mis pole korras.
7. Oleneb kriitikast. Kui on konstruktiivne, võtame arvesse. Kui on tegemist aga valdkonda mitte tundvate lahmimistega, üritame oma asja edasi ajada. Kui kedagi meie töötajaist on alusetult süüdistatud, on tema töö ja tuju häiritud.
8. Kui oleksin üleöö Valka linnapea, teeksin veel rohkem koostööd Valga linnaga.
9. See traditsioon on igal pool, ka Euroopa vastuvõttudel. Keegi pole kokkulöömisest keeldunud. Juhtub küll, et mõni tervitab täis šampanjaklaasiga, siis paneb selle ära ja joob muud. Seltskondlikul koosviibimisel ütleb vastuvõtja tervitussõnad, need ei saa vastuseta jääda. Esindades linna või linnade liitu, pean mina need sõnad ütlema.
10. Minu hobid on pere ja sport. Mõlemad aitavad mul vormis püsida ja välja puhata.
VENTS ARMANDS KRAUKLIS
1. Arvan, et enamikul. Sõidan jälle paadiga, huvitav peaks tulema ettevõtluskonverents, rammumehevõistlus, vanasõidukite paraad. Ðlaagrifestivalil olen ise laval sõumehena ning mängin-laulan oma bändiga. Minu jaoks on see kõige suurem ja keerulisem üritus. Loodan, et sinna tuleb ka palju Valga inimesi. Pidu kestab hommikuni. Möödunud aastal jätsime Marguse ja Ennoga hüvasti kell neli hommikul, kuid pidu jäi kestma. Peo salvestab Läti rahvustelevisioon. Kahetunnist kokkuvõtet näeb kogu Läti juulis. Palju aega veedame koos välisdelegatsioonidega.
2. Tähtis on, et mitte ainult linnapead ja aktivistid mõistavad, et Valka ja Valga on üks linn kahes riigis, vaid üha rohkem inimesi tunneksid seda oma südames, sest majanduse tulevik sõltub ainult sellest, kui hästi me ühiselt tegutseme. Teine oluline eesmärk on, et see pidu looks hea tuju meie elanikele ja külalistele ning näitaks Lätis ja Eestis, et Valka ja Valga on väga hea koht, kus elada ja puhata. Ega ilmaaegu Läti televisioon seda näita, jääb loota, et edaspidi teeb seda ka Eesti televisioon.
3. Margus mõistab majandust ja meie koostöö vajadust tegelikkuses, mitte paberi pärast. Võtan teda nagu oma sõpra, mis on töösuhetes väga oluline. Kuna mina olen muusik ja tema sportlane, võin öelda, et inimesed, kellel on hobi, vaatavad kogu elu laiemalt. Meil on kerge ühist keelt leida.
4. Ajaloolise nimega linna Walk keskus asub praegu Valgas. See meeldibki. Linna ilu ei tule kergelt, kuid nii meil kui ka Valgas paraneb see iga aastaga. Tundmatuseni on muutunud Pedeli ala. Midagi sellist tahame ka oma poole peal teha. Meeldib, et Valgas on infrastruktuuri arenguks väga palju tehtud (haigla, kultuurimaja, spordihall ja muuseum). Meil pole nii palju.
5. Majandusplaanis see, et me ei suuda leida piisavalt raha tänavate korrastamiseks. Üldine mure on, nagu kõigil linnadel, et noorus sõidab ära. Rahvusvahelise üliõpilaskeskuse loomise ühisprojektiga loodame kinnistada mõlema linna noori. Keskmine elatustase ja sotsiaalprobleemid teevad ka muret.
6. Piinlik on tänavate seisukorra pärast ja et ma ei saa midagi lubada, millal see paraneb. Uhked saame olla aga meie paljude kultuurifestivalide üle (rahvusvaheline teatrifestival, ooperipidu, linna päevad, Eesti-Läti rokifestival jt). Väliskülalised ei suuda kunagi uskuda, kuidas on võimalik nii väikeses linnas nii kõrgel tasemel festivale korraldada. Hea tunne on avada midagi uut. Meil on väga heal tasemel muusika- ja kunstikool.
7. Kriitikat on mitmesugust. Kui kriitikas on mõte, püüan mõista ja midagi muuta. Kuid on inimesi, kes on üldse kõige vastu. Ükskõik mida sa teed, tundub neile halb. Sellist kriitikat ma ei kuula, see on mulle nagu hane selga vesi. Perele on see aga ebameeldiv.
8. Arvan, et erilist ei teeks midagi, jätkaksin asju, mis alustatud. Kuna meil on kahe linna ühise aregu plaan, inimesed võib-olla ei tunnekski, et neil on juba Läti meer. Üks asi aga, mida oleks meil mõlemal vaja teha, on alustada Valgas läti ja Valkas eesti keele õpet lasteaiast peale. Võib-olla on Valgal rohkem raha, kiirendaksin seda protsessi. Enne Teist maailmasõda mõistsid meie linnade inimesed üksteist ilma kolmandat keelt kasutamata. Nõukogude aeg muutis selle tava.
9. Lätis ei jooda terviseks. Meie toost on “Prieka”, mis tõlkes tähendab “rõõmuks”. Meie naerame, et eestlased ja venelased on suuremad optimistid, joovad terviseks, meie oleme realistid, joome, et lõbus oleks. Alles teisel hommikul joome ka meie terviseks.
Juua peab oskama. Muidugi on meil suur probleem noorte alkoholitarbimine. Mina pole see, kes ütleb, et kõik tuleb keelata. Elus on kohti ja
olukordi, kus see pole paha. Ka linnapäevadel võib öelda “Prieka!”.
10. Aitavad ja segavad. Segavad sellepärast, et võtavad küllalt palju aega. Kuna ma mängin Läti väga populaarses ansamblis Bumerangs, kutsutakse meid kontsertidega Riiga, Liepajasse ja Ventspilssi palju mängima. Tuleb sageli ka ära öelda. Teisest küljest selle hobi tõttu tunnen palju inimesi Lätis ja välismaal ning need kontaktid aitavad töös. Kuna olen kakskümmend aastat ansambliga laval olnud, pole mul probleeme esineda ka 15 000–20 000 kuulaja ees.