Päevatoimetaja:
Mati Määrits
Saada vihje

Võrrivõidusõitja säilitab rahu ka pärast rehvi purunemist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei takista vallid, ei takista kraav ega tee seda ka veljelt libisev purunenud rehv – Rando Laane (number 11) veeres kindlalt finiši poole.
Ei takista vallid, ei takista kraav ega tee seda ka veljelt libisev purunenud rehv – Rando Laane (number 11) veeres kindlalt finiši poole. Foto: Heino Käos

Võrri tagarattal on rehv puru, kuid sadulas istuja ei tee asjast väljagi ja põrutab alasti veljega edasi. Paar korda toetab konkurenti kollasekirjus türbis sõitja – aitab käega seljale toetades kaasa.

Vastast esikoharebimises Järvakandi mehest Rando Laanest sellele kollasekirjule tegelikult muidugi pole. Samuti Järvakandist Valga teisele võrrivõidusõidule tulnud Heido Havamil on oma minek – tal jätkub ka aega “tagajalgadele tõusnud suksut“ teha ehk sõidu pealt, esiratas õhus, publikult vaimustushõikeid püüda.

Havam ongi see mees, kes võiduau võtab. Teisena lõpetab võistluse vanim osaleja, Onu ehk Lembit Roop (Motoextreme), kelle sünniaasta 1954. Kolmas on Roobi klubikaaslane Mauno Roosinurm, neljandana veereb boksi Laane.

Sellised on võidusõidu tulemused standardklassi teisel katsel. Kui nendega liita esimese katse resultaadid, moodustavad esikolmiku Havam, Roop ja Laane.

Noorte arvestuses teevad puhta töö Abja Võrripoisid ehk Tiit Aasna, Kristjan Udalov ja Rait Sõmer.

Vabaklassi esikolmiku moodustavad Mikk Tagapere (Järvakandi), Priidu Vaher (Rapla) ja Indrek Krestinov (Motoextreme). Tagapere on see, kelle kiiruseks Valga kiireks peetud rajal mõõdetakse stabiilselt 59 km/h, kuid korraks kerkib näitaja ka 60 peale.

“Sõitjaid oli nii palju, et ringide lugemisega oli raskusi,” ütles eile võidusõidu peakorraldaja Peeter Mänd (oma panuse korra hoidmisel andsid Hummuli koolilapsed ja tsikliklubi Viimane Võimalus). Kui mullu põristas Valga kesklinnas samal võistlusel 11 võrrimeest, siis tänavu oli neid juba 25.

Pealtvaatajaile võis tunduda, et võistlejad võtavad toimuvat nagu nemadki – meelelahutusena. Männi sõnul see siiski nii pole, mehed suhtuvad võiduajamisse täie tõsidusega. Keegi osaleda soovija oli enne ikka pikalt uurinud, milline see rada on. Et millise ülekandega sõiduvahend peaks olema.

Võrrivõidusõit on üha populaarsust kasvatav ala. Peeter Mänd lubab selle vaatemängulise võistluse tulevalgi aastal Valka tuua.

Kommentaarid
Tagasi üles