Päevatoimetaja:
Arved Breidaks
Saada vihje

Liigne kuumus ja kuivus teevad talumehele muret

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talu truu valvur Freddi, peremees Mihkel Pavelson ja perenaine Õie noort tammepuud kastmas.
Talu truu valvur Freddi, peremees Mihkel Pavelson ja perenaine Õie noort tammepuud kastmas. Foto: Vello Jaska

Linna küla piirimail Lümati talu maadel pole pärast jaanipäeva vihma sadanud. Kuivus ja kuumus teevad liiga, raps kõrbeb.

Õie ja Mihkel Pavelson on teraviljakasvatusega tegelenud juba neli aastat. Varem olid neil loomad ka laudas ja karjamaadel, kuid nendega tegelemine ei tasunud ära. Tööd oli nii palju, et mattis kogu elu enese alla.

Ühel hetkel jõudis pere otsusele, et niimoodi edasi rügada pole mõtet. Loomadega tegelemine Lümatu talus lõpetati.

Kasvatavad teravilja

“Ega aru küll pole saanud, et sellest toidulaud kesisemaks oleks jäänud. Aga aega enese jaoks on teraviljakasvatustaluna jätkates tunduvalt rohkem,” rääkis Õie Pavelson. Ta on talutööle lisaks veel riigi palgal – töötab statistikaametis.

Õie Pavelson on uuringute läbiviija ning kogub ka aruandeid. Tema tegevuspiirkonnaks on Karksi, Tarvastu, Helme, Hummuli ja Paistu vallad. Inimestega töötamine nõuab palju aega. Tema kogutud andmed edastatakse Euroopa Liidu juhtorganitesse.

“Eelmisel nädalal olime väljasõidul Soomes, Rootsis ja Norras. Silma hakkas, et talud olid suhteliselt väiksed, põllumaad vähe ja loomigi eriti palju ei olnud. Kuid ometi ära nad elavad,“ jutustas Lümatu talu perenaine.

Meil pole väiketaludele eriti elulootusi antud. Meil on võetud seisukoht, et üksnes suurtalud ja suurtootmine on perspektiivikad ning edasiviiv jõud. Skandinaaviamaades on ilmselt leitud igas suuruses talule oma nišš ning edasitegutsemise võimalused.

Kaevus on vett vähe

Lümatu talu oma kaevu on vett üsna väheks jäänud. Oma tarbeks neil jätkub, kuid aiakraami kastmiseks veest enam ei piisa. Selleks toobki peremees Mihkel Pavelson vett traktori järele haagitud tsisterniga ühest lähedal olevast veekogust.

“Avastasime järsku, et lehed hakkavad pisikesel tammel juba kollakaks tõmbuma. Kuivus ja kuumus teevad liiga. Mõtlesin, et panen enne juurviljaaeda kastma minekut ka temale mõne ämbri vett. See tamm on väga ilusa võraga. Ei taha, et ta päris ära kuivab,” selgitas talu peremees.

“Pärast jaanipäeva pole meie kandis tilkagi vihma tulnud. Kuuldavasti ümberkaudsed põllulapid on ikka midagi saanud, kuid meid hoitakse millegipärast sellest hüvest eemal. Raps kõrbeb. Kakskümmend hektarit rapsi ei ole küll teab kui suur kogus, kuid meie, väikeste tegijate jaoks on see juba kõva sõna.”

Mihkel Pavelson lisas, et põllust saadavast tulust peaks jätkuma rendiraha tarvis, väetiste eest maksmiseks, umbrohutõrjeks ja midagi peaks ikka üle ka jääma. Praegu küll ei tea, kuidas sellega on. Kui lähemal ajal vihma tuleks, muutuks olukord tunduvalt paremuse poole.

“Mõtlesin kombainiteenust sisse osta, et valminud raps sedasi ära koristada, kuid liigne kuivus on tõmmanud saagid kesiseks. Ei julgegi öelda, kas suudame kombainiteenust kinni maksta või on otstarbekam seekord veel oma Niva rapsipõldu sõidutada,” arutles peremees.

Mihkel Pavelson ütles, et ootab pikisilmi, millal Kesko-Agro Valga linna kuivati ehitab. Siis ei hakkaks seda väärtuslikku põllukultuuri ise oma kuivatis kuivatama. Nisu ja oder saavad teradeks ikka oma kombaini sõeltel ja säilitamiskõlblikeks oma kuivatis.

“Nisu ja oder kasvavad siiski üsna jõudsasti ja tõotavad vähemalt keskmist saaki. Ka kartul ja aedvili edenevad päris hästi. Muidugi neid põllukultuure kastame ikka jõudumööda,” väitis Lümatu talu peremees.

Talu põldudel toodetud vili läheb müügiks Kesko-Agro kaudu. “Hea, et on olemas koht, kuhu põllukultuurid müüa. Elevaator on Valga linnas, suhteliselt lähedal ka. Soovi korral tulevad kokkuostjad ise viljale järele,” rääkis Mihkel Pavelson.

Lümatu talu on selle poolest heal järjel, et vajaminev tehnika on olemas – põhiliselt küll veneaegsed seadmed, kuid peavad vastu.

Kuigi viljakoristuseni on veel aega, pole see nii mägede taga enam midagi. Eeldatavasti võib Lümatu peremehe ja perenaise sõnul augusti keskel kombaini viljakõrt lõikama saata. Oleneb muidugi ilmadest.

Siis on vaja teha umbrohutõrjet ning kõrrekoorimist ja lähebki sügiskünniks lahti.

Kommentaarid
Tagasi üles