Reedel alanud Tallinna 20. rahvusvaheline orelifestival tõi ka Valka ühe kontserdi. Siin mängis Toomas Trass.
Organist Toomas Trassi looming on müstiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See oli festivali avakontsert, mis algas ühel ajal Eesti neljateistkümnes kirikus. Peale Valga hakkas kell kaheksa õhtul orel mängima veel Tallinnas, Pärnus, Tartus, Räpinas, Iisakus, Rakveres, Ridalas, Valjalas, Kärdlas, Vigalas, Tormas, Rõuges ja Suure-Jaanis.
Toomas Trass oli kontserdiga siin esimest korda, seda unikaalset orelit teab ta aga hästi ja kiidusõnadega selle aadressil polnud ta kitsi.
Kavas oli kuus teost – kolmelt heliloojalt (Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart ja Cesar Franck) fantaasia, Arvo Pärdilt “Trivium”, festivali peakorraldajalt Andres Uibolt kolm koraalimeditatsiooni.
Oma heliloomingust esitas Toomas Trass kontserdi lõpupalana improvisatsiooni Bachi teemale. Kellukeste helinal alanud saanisõidumuusika aina paisus ja paisus, kuni läks päris laserlahinguks. Niisugust muusikat ei ole selle kiriku seinad küll vist varem kuulnud. See oli põnev ja müstiline nagu Toomas Trassi ema, näitleja Raine Loo isiksus ja lavalooming.
“Võimas!” ütles iga kuulaja, kellelt Valgamaalane arvamust küsis.