Ajakirja Kodu 8. numbris kirjutati 1912. aastal: “Helme kihelkonna majanduslise elu keskkohaks on Tõrva alev, mis võrdlemisi lühikese aja jooksul tubliste edenenud, sest 50 aasta eest kasvas praeguse Tõrva asemel tugev pedajamets; ainult tee ääres kükitas vana kõrtsikong, mis Patküla mõisale 150 rubla renti maksis ja siiski pankrotti jäi. Sealsamas natuke maad eemal oli ka üks sepikoda. Need olivadki nüüdse Tõrva esivanemad.”
Tõrva kasvas vanast kõrtsist linnaks möödunud sajandi alguses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepikoda kuulus Jaak Eerikule ning asus praeguse Viljandi ja Kooli tänava nurgal. Lammutati 1920. aastate lõpus.
Kõrtsihoone teke
Palkidest “kõrtsikong” põles ära, selle asemele ehitati kivist kõrtsihoone, mis 1990. aastatel renoveerituna teenib tõrvalasi edukalt tänapäevalgi. Muide, äriruumideks ehitati kõrtsiruumid ringi esimest korda 1926. aastal veel alevivalitsuse poolt. Esimesed äriruumide üürijad olid Hans Põder, August Klaos ja Jaan Kattus.
Koorküla koolijuhatajast kodu-uurija Karl Ruut kirjutas 1928. aastal Helme kihelkonda ja Tõrva linna puudutavas kroonikas üsna täpselt ära asulale nime andnud tõrvapõletamise ahju asukoha. See olnud “kõrtsi vastu üle maantee jõepoolse oru kallaku sees”.
Esimene puust elumaja ehitati samasse piirkonda 1874. See kuulus Helme vallakirjutajale Winterile ja selles müüdi edukalt nii saia kui ka raamatuid. Järgmiseks majaks oli Viljandi ja Veski tänava nurgale püstitatud Schultzi talurahvapood.
20. sajandi algul võidi Tõrvat aleviks nimetada, sest elanike arv lubas seda. Juriidiliselt Tõrva alevi Patküla vallast eraldamisele asuti Eesti Vabariigis 1920. aastal. Tõuke selleks andis Viljandi maakonnavalitsuse administratiivosakonna kiri 5. jaanuarist 1920, millele järgnes Tõrva elanike koosolek 22. jaanuaril 1920. Maakonnavalitsuse kirja ja koosoleku protokolli arutati Patküla vallanõukogu koosolekul 20. veebruaril 1920.
Aleviõiguse saamiseks tuli Viljandisse teatada tulevase alevi piiridesse jäävate elumajade ja elanike arv elukutsete järgi. Märtsis 1920 oli Tõrvas Patküla valla poolel elanikke 1410, neist oli valijate nimekirjas 917 isikut. Maakrunte elumajadega oli 202. Nendest olid välja ostetud vaid 5 krunti. Teised elumajad olid ehitatud Patküla mõisalt või taludelt renditud maa peale.
Kauplused
Tõrvas oli siis kümme kauplust, millel oli nõutud kolmanda järgu patent. Oli rohukauplus, apteek, kaks pagariäri, kaheksa ülesostjat, lihunik, kellassepp, kolm patendiga õmblejat, viis patendita õmblejat ja viis seppa.
Oli kolmteist kingseppa ja sama palju rätsepaid. Müürseppi, nahaparkaleid, plekkseppi, värvijaid, maalreid, mehhaanikuid, juuksureid ja päevapiltnikke oli kaks. Pottseppi oli kolm, kudujaid viis. Teisi käsitöölisi oli kirja järgi veel 40 inimest, seega kokku 132.
Töötasid vesiveski, laua- ja laastulõikamise tööstus, vee jõul töötav ketruse ja villakraasimise tööstus, meierei, käsitrükikoda, postkontor, kino, kaks värvimistöökoda, kaks teemaja ja kolm kooli.
Helme vallast (piir Helme ja Patküla valla vahel jooksis Tõrva asulas mööda Õhne jõge) Tõrva alevi piirkonda arvatavast osast tuli juurde 171 elanikku. Nendegi hulgas oli käsitöömehi, sealhulgas asula ainus kirstutegija. Helme vallavanem oli siis Gustav Lemberg. Patküla valla tegemisi juhatas Robert Säga.
Lahkulöömine valdadest
Läks veel aasta. Siseminister K. Einbundi (Eenpalu) määrusega 31. märtsist 1921 lahutati Tõrva alev Patküla ja Helme valdadest. Valimistel sai nii üürnike kui majaomanike seltside esindajate häältega esimeseks alevivanemaks Tõrvas kaheks aastaks valitud neljakümne nelja aastane populaarne Tõrva gümnaasiumi juhataja Madis Reisenbuk. Alevivanema abideks valiti Hans Põder (36) ja Hans Lillioja (50). Alevisekretäriks sai Jaan Erman (Eermann).
Huvitav, et märtsis 1926 küsis siseministeerium ainult Tõrva majaomanike arvamust alevi linnaks muutmisel. Poolt oli 229, vastu 112, erapooletud 22 majaomanikku. Ega kõik elanikud polnud sugugi ka linna nime “Tõrva” poolt. Mõnigi eelistanuks hoopis sõna “Helme”.
Tõrva linn saab oma juubelisünnipäeva tähistada kaks korda. 1926. aastal anti Tõrva alevile linnaõigused, kuid majanduslikel kaalutlustel lasti see aasta veel alevina lõpetada. Esimesed valimised Tõrva linnavolikogusse toimusid 8. ja 9. jaanuaril 1927. Valituiks osutusid Riiska talupidaja Hugo Weckram, rätsepaäri omanik Martin Saag, algkooli õpetaja Voldemar Grimm, kingsepp Märt Näks, rätsep August Terra, sepp Voldemar Adamson, mölder Jüri Schütz, aednik Otto Kõverik, tööline Jaan Prantspill, linnaarst Tõnis Bergmann, baptistide jutlustaja Viktor Konsa, rätsep Johan Metsküla, apteeker Viktor Kymenthal, gümnaasiumi õpetaja Madis Reisenbuk, rätsep Ado Martin.
Linnapeaks valiti senine alevivanem Voldemar Adamson. Linnapea abideks said Hugo Weckram ja August Terra. Linnasekretärina jätkas alevisekretär Jaan Erman, raamatupidajaks palgati Artur Freiwald (Priimets).