Kuulsa laulja juuri hoiab Uru talu Tõrva lähistel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juurte otsijad on jõudnud kuulsa laulja Jaan-Voldemar Haabjärve kodukohta Uru tare tanumatele.
Juurte otsijad on jõudnud kuulsa laulja Jaan-Voldemar Haabjärve kodukohta Uru tare tanumatele. Foto: Vello Jaska

Seekordsed juurte otsijad jõudsid koos Tõrva kammersaali tegevdirektori Ilmar Kõverikuga Uru tare tanumatele. Selles paigas kasvas ja elas Estonia teatri tipptenor Jaan-Voldemar Haabjärv.

Lopsaka rohelusega ümbritsetud Uru tare võttis saabujaid vastu viisikettale salvestatud lauluga “Mu meelen kuldne kodukotus” Jaan Haabjärve esituses. See laul kõlas iidsete põlispuude all õrnalt ja helisevalt nagu möödunud aegade kauge kaja.

“Estonia muusikateatri üks rajajaid Jaan Haabjärv on saanud sündides kaasa väga ilusa lüürilise lauluhääle ja loomuliku muusikalise ande. Tänu sellele pälvis ta nii estraadil kui ka ooperilaval alati suure menu ja armastuse,” on kirjutatud kuulsast lauljast raamatus “Estonia lauluteatri rajajaid” (Eesti Raamat, Tallinn 1981).

Päritolult kaagjärvelane

Jaan-Voldemar Haabjärv sündis 13. juunil 1914. aastal Valgamaal Kaagjärve vallas Vastalu talus viienda lapsena. Tema isa oli põline põllumees. Olles rahvuselt lätlane, kandis ta kuni eestindamiseni perekonnanime Behrsin. Seda nime kandis noorena ka kuulus laulja Jaan ja tema laulumehest vend Ahto.

Pereema Liisa (snd Mahlapuu) oli pärit Tõrva lähedalt Miku talust.

Oma lauluhääle ja musikaalsuse oli Jaan Haabjärv pärinud arvatavasti isalt, kes mängis hästi viiulit. Jaani vanaisagi käis Janis Cimze koorides laulmas.

Kui Jaan oli kolmeaastane, asus perekond elama Tõrva lähistel olevasse Uru tallu. Talus oli seitse hektarit põllumaad.

Majanduslikult seal küll millegagi eriti hiilata polnud, kuid see-eest ümbritses eluaset ilus maaliline loodus, mis avaldas pererahvale igal aastaajal positiivset mõju.

Tulevane kuulus laulja Jaan Haabjärv sai oma esimesed koolitarkused Patküla algkoolist. Seal õppides kujunes ta muusikaõpetaja Mari Kulli lemmikuks. Kõrge ja lüürilise lauluhääle tõttu hakati noorukit kutsuma Uru ööbikuks.

Üha sagedamini esines Haabjärv ka näidendites. 1931. aastast võttis ta koos venna Ahtoga aktiivselt osa Helme-Tõrva Haridusseltsi tegevusest.

1937. aastal asus Jaan Haabjärv elama õe juurde Tartusse eesmärgiga jätkata poolelijäänud õpinguid. Elatusraha teenimiseks hakkas ta tööle joonestajana Juhan Kompuse ehituskontoris.

Üsna pea leidis Haabjärv tee ka E. Tubina juhtimisel tegutsevasse Tartu Meestelaulu Seltsi. Need hetked kujunesidki noore talendi luigelaulu algustähisteks. Talle usaldati eestlaulja roll Dzeržinski ooperis “Vaikne Don” ja peaosa Tšaikovski “Luikede järves” ning “Jevgeni Oneginis”.

“Igas rollis, mis Jaan Haabjärvele usaldati, tunnetas ta täit vastutust ja kohustust anda endast parim. Tema hääl kõlas vabalt ning ühtmoodi nauditavalt nii helgemates kui tumedamates toonides,” kirjutatakse ülalmainitud kogumikus.

1945. aastal astus Haabjärv Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, et saada koolitatud lauljaks. Seni oli ta võlunud oma talendi austajaid üksnes iseõppijana. Kuid saatus tahtis nii, et see unistus ühel andekamal tenoril ei täitunud.

6. veebruar 1946 jäi Jaan Haabjärvele viimaseks tööpäevaks Estonia teatris. Ta lõpetas ootamatult ise oma õnneliku saatusega lava- ja elutee.

Viisikettalt kõlasid tundelised laulud

Et kohalolijate mõtteid nendest aegade hämarusse mattunud traagilistest hetkedest kõrvale juhtida, pandi uuesti viisiketas veerema. Kõlasid taas tundeehtsad laulud Jaan Haabjärve esituses. Kui rahva soovil hakkas jälle kõlama laul “Mu meelen kuldne kodukotus”, tulid rahvarõivastes daamid ning pakkusid kõikidele võileiba ja kamakäkki. Nagu lauluski “Seal lohus laia kivi peal ...”.

“Jaan Haabjärv oli Estonia teatri esimene tenor kuni oma elu lõpuni. Kuigi ta polnud laulmist kusagil õppinud, suutis ta oma häälematerjali ning seesmise veenmisjõu poolest ületada väga paljusid seni ületamatuna näivaid lauljaid,” ütles Haabjärvega koos laval esinenud estonialane Therese Raide.

Samas avaldas kõneleja arvamust, et ehk oligi parem, et Jaan Haabjärv mingit erilist koolitust ei saanud. “Oleks võinud juhtuda (nagu laulmist õppides pahatihti juhtub): ööbikuna astud konservatooriumi, aga varesena tuled välja. Nii osatakse noore inimese hääl ära rikkuda,” väitis Raide.

Oma mälestusi onu Jaan-Voldemar Haabjärvest jagas kuulajatega ka Uru talu praegune peremees Jaan Loorits. Samas oli võimalik vaadata ka fotosid kuulsast lauljast ja Uru tare unustamatust pojast Jaan-Voldemar Haabjärvest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles