Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
/nginx/o/2013/10/04/2463249t1h0d4e.jpg)
Tänu augusti esimese poole ohtratele sademetele on maasikate tütartaimed kenasti kanda kinnitanud. Aiapidajal on aga praegu viimane aeg taolised noored istikud uude kasvukohta siirdada.
Paljasjuurseid taimi võib hädapärast ka septembris istutada, kuid tulemus sõltub sellest, kui kaua taime kasvuks vajalikku soojust jätkub.
Nõrgalt juurdunud taimed satuvad külmakergituste meelevalda (mulla külmumine ja sulamine vahelduvad meie talvedel sagedasti) ning kevadeks on selliste taimede juured mullast välja tulnud. Õigel ajal jaole sattudes saab taimed tagasivajutamisega päästa, kuid saagist ei maksa sel juhul unistada.
Nõu- ehk kassetiistikutega on veidi julgem. Mida suurem juurepall, seda kindlam istutajale.
Istutamiseks sobib pilvine ilm
Kui peenra või istandiku rajamine alles kevadel plaanis, võis taimed kassettidesse või väikestesse pottidesse turbasse istutada, kuni püsivate külmadeni väljas hoida ning siis jahedasse hoiuruumi (keldrisse) tõsta.
Temperatuur peaks jääma paari soojakraadi ja mõne külmakraadi vahele. Nii on kevadel pallis juurdunud taimed võtta ning need saab esimesel võimalusel ilma kasvu pidurdamata õigesse kohta siirdada.
Väikeste juurtega tütartaimed võib praegu istutada ka tihedalt eraldi peenrasse ning jätta sinna kevadeni juurduma (sooja ja pika sügise korral juurduvad korralikult). Siis, pärast maapinna sulamist ja pori kadumist, ammutada koos mullapalliga ning istutada uude kasvukohta.
Kui aga tütartaimi sügisel üles võtta pole võimalik, tuleks võsundid emataime küljest lahti lõigata. Nii säästavad vanad taimed allesjäänud kasvuaja jooksul rohkem toitainevarusid järgmise aasta saagi jaoks.
Ühe võsundi külge ei ole mõtet üle kahe noore taime jätta, sest kaugemate kasvujõud on väiksem.
Mujal maailmas on see juba aastaid, Eestis alles viimasel ajal aina rohkem leviv moodus. Füsioloogilistel põhjustel ei kasutata põhjamaiseid taimi, vaid need tuuakse Hollandist vm Lääne-Euroopast.
Tegemist on tugevate tütartaimedega, mis pärast ülesvõtmist mõnekraadisesse külma säilima pandud. Maha võib neid taimi panna kevadest alates, kuid otstarbekas on istutada alles pärast jaanipäeva, sest nii saab saagi sel ajal (augustis), kui tavaistandikud juba ammu tühjaks nopitud.
Kuidas maasikamaad ette valmistada …
Muld tuleb istutuseelsel ettevalmistamisel umbrohtudest, eriti tülikatest mitmeaastastest taimedest nagu orashein, naat, põldohakas, põldosi, münt, võilill jt puhastada. Kui maa on pikka aega kasutamata olnud ja väga umbrohtunud, tuleb temaga üsna palju vaeva näha.
Loodussäästlikkuse seisukohast oleks parim viis hävitada umbrohtusid mustkesas. Majanduslikult tasuvam on herbitsiidide kasutamine. Mitmeaastaste umbrohtude hävitamiseks kesapõldudel sobivad Roundupi preparaadid, kuid ohtral kasutamisel jäävad ka neist mulda jäägid.
Sobivad kultuurid
Maasika külvikorda ei sobi sellised kultuurid, millel on maasikaga ühesuguseid haigusi ja kahjureid (nt ristik, lutsern, raps, rüps, kartul, kurk, tomat, peet jt). Maasikat ei soovitata istutada ka endiste viljapuu- ja marjaaedade ning puukoolide maa-alale.
Maasika külvikorda sobivad teraviljad, sinep, kaunviljad, köögiviljad (v.a ristõielised) ja üheaastased heintaimed.
www.aiandus.ee