Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kergejõustiklane Arnold Viiding lahkus 19. oktoobril 2006. aastal Austraalias Sydneys 95aastaselt manala teele.
Arnold Viiding sündis 19. märtsil 1911. aastal Valgas. 1930. aastal lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi, 1932. aastal Tallinna politseikooli ja 1940. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, lisaks täiendas ta end Scotland Yardis.
Sportimist alustas ta 1926. aastal. Tõusis esile 1930. aastal ÜENÜ Valga osakonnas, saades kuulitõukes Eesti rekordi lähedase tulemuse.
Viiding on ise öelnud, et tema kuulitõukekarjäär algas Valgas puukuuliga ja lõppes 1936. aasta Berliini olümpiamängudel fiaskoga.
Kui ta 1930. aastal tõukas Valgas tundmatu noorukina raudmuna Eesti rekordi lähedusse, kirjutati pealinna lehtedes, et küllap oli tegu puukuuliga. Nädalapäevad hiljem alistas mees Kadrioru staadionil kogu Eesti paremiku ja kuulujutud lõppesid.
Kriminaalpolitseinikuna igapäevatööd teinud Arnold Viidingu spordikarjääri aitasid aga lõpetada ajakirjanikud Berliini olümpiamängude järgse ülekohtuse kriitikatulvaga.
Olümpiamängudel suurfavoriidiks tõusnud eestlase kaheksandat kohta võeti vastu kui täielikku fiaskot.
Ta tahtis Berliinis anda endast parima, kuid ajakirjanduse rünnakut läbi elades mõtles, et tal pole enam mõtet spordiga tegeleda, kuna teda loeti kuulitõukajaks jumala armust.
1934. aastal võitis Viiding EMil kuulitõukes kulla, kettaheites saavutas viienda koha. Üliõpilaste MMil võitis ta kuulitõukes kulla ja kettaheites pronksi, 1933. aastal mõlemal alal hõbeda.
Arnold Viiding sai aastatel 1931–1936 kuulitõukes kuuekordseks ja kettaheites kolmekordseks Eesti meistriks. Tallinna Kalevi meeskonnas tuli ta neljal korral Eesti meistriks, 1931. aastal sai selle tiitli ka korvpallis.
Ta parandas (1931–1936) kuuel korral kuulitõukes Eesti rekordit (15.04–16.06,5). Kuuel hooajal (1932–1937) kuulus ta maailma edetabeli esikümnesse.
1934. aastal püstitas Arnold Viiding Eesti rekordi kettaheites (46.92). Kuueteistkümnel korral võistles ta Eesti koondises.
Viiding töötas Tallinnas algul konstaablina, hiljem kriminaalpolitseis.
1944. aastal läks ta Saksamaale, sealt viis aastat hiljem Austraaliasse. Töötas ehitusalal ja asutas hiljem Sydneys plastikaattoodete firma.
Tema poeg Kalev (snd 7. okt 1945 Memmigenis Saksamaal) on olnud kuulitõukes Austraalia üliõpilasmeistreid – parim tulemus 14.97 (1967).
Arnold Viidingu saavutused spordivallas jäävad kindlalt püsima Eesti spordiajalukku.