Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2464081t1hc099.jpg)
Otepääl on tabusõna "bussijaam". Elanike arvates on uus hoone juba väljanägemiselt bussijaama moodi ja bussid peatuvad ka selle otsakülje juures. Bussile minejad ootavad bussi lageda taeva all. Linnaametnikud ütlevad, et see uus hoone polegi bussijaam ja seda nimegi ei tohi mainida, sest tegemist on siiski vaid külastuskeskusega.
Kus on bussijaam? Tss! Seda sõna ei tohi nüüd Otepääl suhugi võtta. Alati see nii ei ole olnud.
Otepää Teataja 2004. aasta 25. novembri intervjuus vastas tolleaegne vallavanem Aivar Nigol valla elanikele järgmiselt: "Keskväljaku planeerimise projekt, mis hõlmab praegust bussijaama platsi, suusakooli tagust maa-ala koos uue asfaltplatsiga ning turu piirkonda, on jõudmas lõpusirgele.
Projekti kohaselt peab nimetatud maa-alast kujunema Otepääle vääriline keskosa esindusliku keskväljaku, uue bussijaama, turuplatsi ning neid ühendava jalakäijate promenaadiga."
Selle aasta 12. oktoobril tuli samas väljaandes lagedale projekti administraator Esta Tamm sõnadega: "Bussijaama kui sellist ei ole Otepääl kunagi olnud ega ole plaanis siia ka rajada. Otepääl pole kunagi müüdud kohapeal pileteid ega osutatud muid bussijaamaga seotud teenuseid, mis annaks võimaluse väita, et elanikelt on bussijaam ära võetud. Otepää külastuskeskust ei rajatud bussijaama funktsiooni kandma."
Paneb imestama, kuidas noor inimene julgeb nii väita. Isegi need, kes ei ela Otepääl, mäletavad, et praeguse Oti pubi asemel oli bussiootajatele soe ruum. Küsisin mitmetelt inimestelt, kas mäletan õigesti, sest ei juhtu ju kuigi tihti Otepääle.
26. oktoobri Otepää Teatajas kirjutas üks otepäälane, kes peab õigeks Esta Tamme Otepää bussijaama ajaloolisi teadmisi parandada. Ta kirjutas: "Vastupidiselt teie väidetele, nagu poleks Otepääl olnud bussiootehoonet, on siin siiski olnud nn bussipaviljon praeguse Oti pubi asemel.
Bussiootajatele oli suur köetav ooteruum, kus oli ahi, tagapool olid ruumid dispetšerile, kes andis välja sõidulehed, ja ruum bussijuhtidele, kuhu nad said jätta busside marsruudisildid. Seda tegi ka viimase bussi juht, kes saabus kell 23.30. Hoone tagaküljes olid tualettruumid.
Hiljem üüris hoone kauplus Anni Butiik – siis pakuti reisijatele isegi teed ja saiakesi. 1995. aastal soovis üks kohalik ettevõtja seda hoonet laiendada ja remontida. Alumisele korrusele oli kavandatud bussiootajatele ja bussijuhtidele ruumid, teisele korrusele kohvik ja näituseruum. 24. jaanuaril 1995. aastal lükati see plaan aga Otepää linnavalitsuses tagasi.
Mõned aastad hiljem oli hoone läinud erakätesse ja lükati maatasa. Inimestele jäid lubadused, varikatus ja sõbralikud müüjad Imbi poest ning tööstuskaupade poest ja teenindusmaja koridor, kus sai külma eest varju."
Ajalooline tõde paistab selgivat, kui selguksid ka tehingute mõtted ja need, kes said kasu. Vaesem rahvas, koolilapsed ja autota inimesed, kes sõidavad bussidega, said plekkvaguni, kus bussi oodata. Noolega plakatile oli kirjutatud "Bussijaam". Ka see oli Otepää bussijaam.
Nüüd siis bussijaama moodi hoonest, mis ei ole ja on bussijaam. See on üks väga segane värk ja ilmselt on vaja vastavail organeil uurida, mis otstarbeks on projekt tehtud, kellelt raha saadud ja kuidas kulutatud. Esmalt peab ikka oma inimeste heaoluks valla raha kulutama. Kui see hoone ei ole bussijaam, siis tuleb see ehitada. Ja asju õigete nimedega nimetama hakata.